Kultuurinormid: Eesti piirab vähe
Mart ZirnaskÖkoloogilised ja ajaloolised ohud võivad üsna vahetult kujundada eri maade kultuurinormide jäikust, ilmnes mitukümmet riiki hõlmanud uurimusest ajakirjas Science. Eesti paigutas töörühm – kuhu kuulus ka Tartu Ülikooli psühholoog Anu Realo – seejuures üheks kõige pehmemate normidega maadest.Küsitledes ligi 7000 inimest 33 riigist, vaadeldi eri kultuuride nn piiravust ja lubavust: seda, kui jäigalt või lõdvalt on ühiskondades välja kujunenud "sobiv" ja "sobimatu" käitumine erinevates situatsioonides. Näiteks, kas bussis kõlbab kõva häälega naerda? Aga pangas nutma puhkeda? Kuivõrd normi vastu eksimist pahaks pannakse?Kõige selgemad käitumismallid on sedasorti argistes olukordades Pakistanis, Malaisias ja Indias; üsna hoolimatud ollakse aga Ukrainas, Eestis ja Ungaris, näitas Ühendriikide Marylandi ülikooli psühholoogiaprofessor Michele Gelfandi juhitud töörühm.Ühiskonnanormide alus: ökoloogia ja ajaluguUuring on esimene omataoline – samm kõrvale ülilevinud käsitlusest, et kultuurierinevused paneb enamasti paika üksnes individualismi-kollektivismi telg. "Ühel hetkel hakati individualismi-kollektivismi erakordselt suure hooga ekspluateerima – ja kui üht asja kasutatakse kõigi asjade seletamiseks, siis lõpuks ta ei seleta enam midagi," räägib Eesti-poolset küsitlust vedanud Tartu Ülikooli isiksusepsühholoogia vanemteadur Anu Realo. "Piiravus-lubavus näib kultuurierinevusi seletavat palju süsteemsemalt."Taustsüsteemina sidusid uurijad piiravuse-lubavuse mudelisse ka vaadeldud riikide ajaloolise tausta – sõjad ja muud territoriaalsed jagelused – ning hulga infot ökoloogilisest olustikust.Sedasi leidis kinnitust idee, millega seni mängisid valdavalt antropoloogid: et keerukamad keskkondlikud olud ja ajalooline taust muudavad ka ühiskonda rangemaks. Nii näiteks ilmnes, et lisaks suuremale loodusõnnetuste-ohule on piiravamatel riikidel ka kasinamalt maavarasid ja põllumaad, saastatum õhk ning rohkem muret puhta joogiveega. Samuti on need tihedamalt asustatud, sealne rahvastik kasvab lubavatest maadest tempokamalt – ent teisalt sureb ka rohkem lapsi ja imikuid.Lisaks on piiravates ühiskondades suletum meedia, autokraatlikumad valitsemismudelid, rangemad seadused ning ühe elaniku kohta rohkem korravalvureid. Aga ka väiksem kuritegevus ning rohkem iganädalasi kirikus käijaid.Ning: kõik need sotsiaalsed piirangud peegelduvad inimeste mõttemaailmas. "Jah, piiravamates riikides jälgitakse ja reguleeritakse oma käitumist rohkem," räägib Realo. "Väga oluliseks peetakse, kuidas keegi kellelegi välja paistab. Inimesed justkui kohandavad oma psühholoogiat – vastavalt kultuuri piiravuse või lubavuse astmele."Eesti on õnnelikus kohasSiiski: nii Eesti kui ka näiteks Ameerika Ühendriikide puhul küsitleti vähem kui kahtsadat inimest; teiseks koguti andmeid 2000ndate aastate algul. Ambitsioon kaasata võimalikult suur arv riike jättis projekti venima, räägib Realo.Piiravuse-lubavuse geopoliitilisi põhjuseid uurijad taga ei ajanud. Ent Realo nõustub, et just küsitluste-aegset ajalist mõõdet – siirdeühiskonnast väljumist – arvestades pole üllatav ei Eesti ega ka näiteks Ukraina "tabelikoht"."Olid ju ka ajad, kus mingeid norme Eestis sisuliselt ei olnudki," mõtiskleb ta. "Teisest küljest: mujalt Euroopast või Ameerikast vaadates on näiteks meie linnades inimesi erakordselt vähe. Rahvastikutihedus on väike, elatakse üsna eraklikult – ka seda pole vaja reguleerida. Ka ökoloogilisi ohte silmas pidades on Eesti geograafiliselt õnnelikus kohas."2010. aastal ka riigi teaduspreemia saanud Anu Realo (väikesel pildil) ei jõudnud autorina Science'i kaante vahele esmakordselt. 2005. aastal osales ta koos Jüri Allikuga töörühmas, mis kummutas levinud arvamuse, nagu väljendaksid rahvusliku iseloomu stereotüübid inimeste tegelikke isiksuse seadumusi."Ega sotsiaalteadlased – eriti psühholoogid ja kultuuriuurijad – väga Science'i veergudele ei jõua," mõtiskleb Realo. "Sellist suurt uurimust polegi seal pärast 2005. aastat olnud. Nii et eks ikka on veidi eriline tunne, ja just kultuuriuurijatele on see kindlasti suur tunnustus."Ühtlasi püüab Realo nüüd nobedalt ära avaldada põhjaliku võrdluse Eesti ja Kreeka ühiskondade piiravusest-lubavusest. Käesoleva uurimuse valmimise tõttu tuli seda 7-8 aastat "sahtlis" hoida.Piira ühiskonda!Piiravuse-lubavuse skaala joonistati välja põhimõttelistest hinnangutest käitumisvabadusele (näiteks küsimused „Eestis on palju sotsiaalseid norme, millest inimesed peaksid kinni pidama“ või „Eestis on enamikes situatsioonides käitumise kohta selged reeglid“.) Lisaks paluti vastajatel muuhulgas öelda, kui sobiv on■ liftis vaielda■ töökohas vanduda■ pargis ajalehte lugeda■ linnatänaval laulda■ matusel flirtida■ restoranis (suule) suudelda■ arstikabinetis nutta■ kinos kaubelda■ jmt.Mõõda ka iseenda moraali: äärmiselt sobimatu käitumine saagu 1, täiesti sobiv aga 6 punkti.Vaata veel:Differences Between Tight and Loose Cultures: A 33-Nation Study (Science, mai 2011)
