Kaugeim gammakiirte plahvatus valgustab kosmilist ajalugu
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Vaadeldava universumi piiril asuva pelgalt 520 miljonit aastat pärast Suurt Pauku aset leidnud hiidtähe elupäevade lõppu märkiv Swifti gammakiirte teleskoobi poolt registreeritud gammakiirte plahvatus (GRB) võib püstitada kaugeimate universumi vaadeldud objektide nimistus uue rekordi.    Üle-eelmine aasta kujunes gammakiirte purskeid uurivatele astronoomidele neile enesele teadmatult erakordselt viljakaks.  GRB 090523 tituleeritud plahvatus leidis aset Maast 13,04 miljardi valgusaasta kaugusel muutes selle ajutiselt universumi kaugeimaks vaadeldud objektiks, kuni 2010. aasta avastatud galaktika selle troonilt tõukas. Vähem kui nädal pärast GRB 090523 registreeritud purskel olid aga taskus omad trumbid.   GRB 090429B kestis sarnaselt oma eelkäijale vähem kui kümme sekundit ning meenutas oma omadustelt toona peavoolu meedia pealkirjadesse sattunut. Siiski oli selle pikematel lainepikkustel vaadeldav järelkaja märgatavalt nõrgem, mis muutis GRB kauguse kinnitamise keerulisemaks. Mauna Kea saarel asuvale Gemini North teleskoobile langenud ülesanne muutud järsult raskemaks – järgneval ööl varjutas observatooriumi taeva pilvkate. Järgnevatel vaatlustel registreeritav spekter muutus kasuliku info ammutamiseks juba liialt nõrgaks.   Siiski õnnestus Pennsylvania Riikliku Ülikooli astronoomidel kahe aastat väldanud analüüside käigus vaadeldud spektri põhjal kindlaks teha, et 99,3% tõenäosusega on kindel, et tegu on kaugeima vaadeldud gammakiirte plahvatusega. Veidi vähem -  98,9% - on kindel, et toona vaadeldud purse leidis aset 520 miljonit aastat pärast Suurt Pauku ehk umbes 60 miljonit varem, kui kinnitatud seni tuntud kaugeimast galaktikast pärit valgus.   Kaugeim seni registreeritud gammakiirte plahvatus GRB 090429B. NASA/Swift/Stefan Immler  Sellest hoolimata, et suurematel punanihetel toimuvaid vaatlusi kimbutavad mitmed määramatused, on üpris – 77% - kindel, et tegu ei ole kaugeima vaadeldud objektiga. Aasta alguses teatas Santa Cruzi astronoom Rychard Bouwens koos oma kolleegidega, et on vaadelnud 13,11-13,28 miljardi valgusaasta kaugusel asuvat galaktikat. Samas märkis töörühm uurimuses, et 20% tõenäosusega on tegu lihtsalt märksa lähemal asuva kahvatu galaktikaga.   Analüüsi tulemused viitavad seega, et vähemalt ajutiselt on GRB 090429B kindlalt seni kaugeima vaadeldud kosmoloogiline üksiksündmus ning lisab Swifti gammakiirte teleskoopi kasutavatele astronoomidel uut indu. Galaktika poolt kiiratav valgust on raskem tabada, kuna enne reionisatsiooni epohhi oli universum tihedatesse gaasipilvedesse mähitud. Gammakiired on aga suutelised nendest teataval määral läbi tungima avades võimaluse varajaste galaktikate kujunemise uurimiseks .   Uurimust esitleti 25. mail Ameerika Astronoomia Ühingu 218. kohtumisel ning ilmub ajakirjas Astrophysical Journal. 
