Uriinipidamatuse korral mängivad geenid kriitilist rolli
 Toimetas Katrin Sak  Göteborgi Ülikoolis ja Karolinska Instituudis kaksikute peal läbiviidud uuring näitas, et geneetiline tegur pakub seletust peaaegu pooltele uriinipidamatuse juhtudele.   Tegemist on väga sagedase tervisehädaga ning seda eriti just naiste korral. Peaaegu iga kolmas naine on millalgi oma elus sellise probleemiga kokku puutunud. Pidamatuse, põie üleaktiivsuse ja teiste kuseteede sümptomite esinemist soosivateks teguriteks on vanus, kaalutõus, rasedus ja sünnitus, aga ka insult ja neuroloogilised haigused. Tavaliselt ongi tegu paljude tegurite kombinatsiooniga. Üks neist teguritest on aga kindlasti ka geneetika.   Uuringus vaadeldi üle 25000 Rootsis elava kaksiku andmeid vanuses 20-46 aastat, kogudes infot uriinipidamatuse, põie üleaktiivsuse ja teiste kuseteede haigusnähtude kohta. Käsitleti nii ühe- kui ka kahemunakaksikuid ja leiti, et enam kui pooled uriinipidamatuse juhud on määratud geneetiliste tegurite poolt. Niisamuti on ka öised sagedased WC külastused suures osas geenide poolt mõjutatud, olles umbes kolmandiku ulatuses geneetiliselt seletatavad.    Tõenäoliselt ei ole olemas üht ainust geeni, mis seostuks uriinipidamatuse tekkega ning selle häda arengus mängivad rolli palju geenid üheskoos. Siia lisanduvad veel keskkonnategurid ja haiguspõhjustajad, mis omakorda suurendavad uriinipidamatuse riski.  Loe lisa: http://www.newkerala.com/news/world/fullnews-183380.html 
