Geomeetriat võib mõista ka õppimata
Toimetas Mart ZirnaskPrantsuse tajupsühholoogide eksperiment näitas, et Brasiilia vihmametsade koolihariduseta põlisasukad suudavad lihtsaid geomeetriaülesandeid lahendada sama edukalt nagu urbaniseerunud lääne inimesed. Teisisõnu: näib, et osalt adutakse geomeetrilisi seoseid instinktiivselt.Pariisi ülikooli tajupsühholoog Véronique Izard'i uurimisrühm palus geomeetria üle nuputada kolmekümnel mundurukul, suure Amazonase hõimu liikmel. Džunglis orienteerumine nõuab neilt küll head suunataju, ent koolis polnud kogu rühmast – sealhulgas kaheksast lapsest – käinud keegi. Geomeetrilisi mõisteid nagu "nurk" või "paralleel" mundurukude keeles ei leidu.Varem on ära näidatud numbreid mitte tundva Munduruku hõimu suutlikkus logaritmiliselt mõelda; nüüd näidati neile esmalt arvutist joonepaare, mis kord olid paralleelsed, kord mitte. Seejärel uuriti, kas ja kuidas jooned pikendades lõikuvad – ent ka seda, mil moel saaks eraldi seisvaid punkte omavahel ühendada. Ilmnes, et mundurukud vastasid õigesti ühtkokku 94 protsenti küsimustest; seejuures olid lapsed täiskasvanutest koguni pisut edukamad.Võrdlusmomendi tarvis esitati samad küsimused ka tosinkonnale Ühendriikide täiskasvanule ja Prantsusmaa lapsele. Ning: neil läks täppi sisuliselt sama palju, laste puhul isegi protsendi võrra vähem kui Amazonase džunglipõnnidel."Tulemused üllatasid meid väga," rääkis Izard Der Spiegeli teadusveebile. "Arvestasime Mundurkude puhul küll teatava geomeetrilise intuitsiooniga, aga mitte sellega, et nad lahendavad õigesti enam kui 90% ülesannetest."Katse teises osas paluti džunglihõimul hinnata kolmnurga ühe nurga suurust, kui eelnevalt oli ära näidatud kahe teise nurga suurus. Kas käte või lihtsa vinkliga osundades näitasid mundurukud ka nüüd üles head intuitsiooni: omamata aimu 180-kraadisest nurkade summast, pakuti ometi väärtusi, mis sellest vaid veidi hälbisid.Raskustesse sattus Amazonase hõim alles kumeratel pindadel kujutatud kolmnurkadega, mille summa ületab 180 kraadi. Seda seaduspära küll aduti, ent nurga mõõtmete täpne hindamine läks sagedasti untsu – samas tekitas see ülesanne rohkem muret ka katses osalenud ühendriiklastele ja prantslastele.Seega näib eukleidilise geomeetria mõistmine teatud plaanis kultuuride lõikes universaalsena, järeldavad uurijad. Probleemid sfääriliste pindadega võivad aga tuleneda sellest, et tasapinnad on juba iseenesest arvutuslikult lihtsamad – nagu 19. sajandil nentis ka prantsuse matemaatik ja loodusteadlane Henri Poincaré. Või siis puutuvad inimesed nendega lihtsalt igapäevaselt rohkem kokku.Küll aga on klaarimata küsimus, kas geomeetriataju tõepoolest mingis osas lihtsalt sünnib kaasa või omandatakse see pigem lapsepõlvekogemustega. Eksperimendid jäävad siin hätta. "Sellele on väga keeruline vastata," nentis Spiegelile ka Izard.Ülevaade eksperimendist ilmus Ühendriikide teaduste akadeemia toimetistes (PNAS).Vaata veel:Flexible intuitions of Euclidean geometry in an Amazonian indigene group (PNAS)Warum wir alle geborene Mathematiker sind (Spiegel Wissenschaft)
