Uus ökonoomne andmeedastusmeetod lööb rekordeid
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Saksa teadlased on uut dekodeerimismeetodit rakendades suutnud püstitada andmete edastamise kiiruses uue rekordi saates ühe sekundi jooksul ainult ühte laserkiirt kasutades teele 26 terabaidi jagu andmeid, mis on võrdne ligikaudu 700 DVD-le talletatud infoga.   Optilist kaablit kasutades on võimalik mahukaid andmevoogusid edastada mitmel moel. Täielikult ideaalset meetodit ei ole aga olemas, igat lähenemisviisi kummitavad omad puudused. Sellegipoolest on teadlased suutnud kasutusele võtta järjest enam nippe, kuidas ühe rohkem andmeid ühte kaablisse korraga ära mahutada.   Kui esimeses optilist kiudu kasutavas lähenemises kasutati vaid ühte värvi valgust, siis nüüdseks on võimalik sõltuvalt vajadusest korraga teele saata mitut eri värvi, mis kannavad kõik erinevaid andmelõike. 'Vertikaalseks sagedusmultipleksimiseks' (OFDM)  kutsutava meetodi abil püstitati alles selle aasta märtsis rekord, mis küündis ligi 100 terabaidini sekundis. Teoreetiliselt on meetodi laeks ainult kasutatavate laserite arv ning optilisekaabli edastusvõime. Samas ei ole korraga üle 350 laseri kasutamine revolutsiooniliseks lähenemiseks piisav.   Ajakirjas Nature Photonics ilmunud uurimuses õnnestus Wolfgang Freude juhitud töörühmal jõuda samas suurusjärgus olevate kiirusteni ainult äärmiset lühikesi vaid ühe laseri impulsse kasutades. Igas impulsis eksisteerib teatud hulk diskreetseid või eristatavaid värve, millest kõiki saab soovitud andmelõikude edastamiseks kasutada. Eelmisel aastal demonstreeris Freude lähenemisviisi väiksema hulga värvidega ning saavutas maksimaalseks kiiruseks 10 TB/s, ent nüüd õnnestus tal koos kolleegidega kasvatada vastavat 325 värvi ning 26 TB/s-ni.   Nii suurtel kiirustel tekib aga vastuvõtupunktides probleem, kuna traditsiooniline Fourier'i rittaarenduseks kutsutava (ning kiirest eri värvide eraldamiseks kasutatava) matemaatilise meetodi kiirus ei suuda saabuva andmehulgaga sammu pidada. Kuna meetod rajaneb kiire erinevatele saabumisaegadele ning intensiivsusele otsustas töörühm kasutada märksa sirgjoonelisemat optilist lähenemist. Saabuv kiir lahutatakse lihtsalt vastavalt saabumisajale erinevateks osadeks, mis võimaldab seda juba märksa kergemini dekodeerida.   Kuigi idee iseeneses on uurimuse kohaselt üpris keeruline loodavad autorid, et meetod hakkab vajaduse survel populaarsust koguma. Interneti liiklus on viimasel kümnendil iga 18 kuu järel kahekordistunud, mis sunnib leidma andmeedastuseks ökonoomsemaid ja kokkuhoidlikumaid viise. Samas suurusjärgus kasvab ka Internetile kuluv energiatarve – nii moodustab see näiteks Austraalias viimase poolt sulatatavast maagist hoolimata kogu riigi poolt kulutatavast energiast juba 2%.   Töörühma uurimus ilmus 22. mail ajakirjas Nature Photonics. 
