Einstein hakkab gravitatsioonilaineid otsima
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Teadlased avaldasid viimaks neljapäeval plaanid kolmanda põlvkonna gravitatsioonilainete detektori ehitamiseks, mis on seni kasutusel olevatest ligikaudu 100 korda tundlikum – 2025. aastaks valmiva Einsteini-nime kandva kompleksi prognoositav maksumus on 790 miljonit eurot.   Märtsis tagasilöögi saanud gravitatsioonilainete uurimisega tegelevad teadlased võivad viimaks taas kergemalt hingata. Erinevalt LISA gravitatsioonilainete observatooriumi projektis osalemisest loobunud NASA-st otsustas Euroopa astro -ja osakestefüüsika alast uurimistööd koordineeriv ASPERA Einsteini detektori rajamist jätkuvalt toetada. Senistest gravitatsioonilainete detektoritest tundlikum seade võimaldaks lisaks üldrelatiivsusteooria proovile panekule heita pilk ka varajasele universumile.   Kuigi otseselt ei ole astronoomid gravitatsioonilaineid kunagi vaadelnud, on teadlased nende olemasolus kindlad. Teoreetiliselt tekivad need Albert Einsteini loodud üldrelatiivsusteooria (ÜRT) kohaselt iga kiirendusega liikuva keha liikumisel. Sellest hoolimata ei ole peaaegu 20 aastat töös olnud esimese generatsiooni gravitatsioonilainete observatooriumid nagu LIGO ning TAMA300 neid seni registreerinud. Ennustatakse, et nende tundlikkus võimaldaks aegruumi lainetusi avastada vaid väga suure massiga kehade kokkupõrkel keskmiselt 10-50 aasta tagant.   Samasuguse tööpõhimõttega laserinterferomeetriat kasutav Einsteini teleskoop (ET) on oma eelkäijatest oma mõõtmete ning ehituse tõttu märgatavalt tundlikum. ET kasutab gravitatsioonilainete registreerimiseks kolme kolmnurkselt ning maa-all paiknevat detektorit, mis asuvad üksteisest 10 kilomeetri kaugusel. Igast sõlmpunktist tunneleid mööda välja saadetavad laserkiired põrkuvad teises sõlmpunktis oleva testmassiga, misläbi pöörduvad need algpunkti tagasi. Ristuvate kiirte tekitatav interferentsimuster võimaldab omakorda aegruumikangas lainetusi märgata.   Plaanitava observatooriumi ülesehitus. ASPERA Üks laserkiirtest peaks gravitatsioonilaine tõttu pikema teekonna läbima, mil teise läbitav teekonna pikkus oleks kergelt lühenenud. Erinevalt esimese ning teise põlvkonna teleskoopidest võimaldab Einstein uurida tervet gravitatsioonilainete spektrit ulatuses 1Hz-10kHz. Kuna detektor paikneb 100-200 meetri sügavusel  maa-all, avab see võimaluse uurida ka spektri madalamat osa. Kolm detektorijaama garanteerivad ka, et on võimalik mõõta lainete polarisatsiooni ehk nende võnkumise suunda, mis avab astronoomidele omakorda uusi võimalusi.   Samas püsib astronoomide hulgas ka lootus, et gravitatsioonilaineid registreeritakse juba 2015. aastal, mil LIGO detektori täiustused viimaks lõpule jõuavad. Paremad tehnoloogilised võimalused muudavad observatooriumi kümme korda tundlikumaks võimaldades korraga heita pilk 1000 suuremale taevalaotuse osale. Seega, kuigi LIGO II võib gravitatsioonilainete leidmise au endale haarata, muudaks Einsteini teleskoop gravitatsioonilainete vaatlused tavapäraseks rutiiniks.   
