Euroopa digitaalarengu tegevuskava finalistid selgunud
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Kuu alguses toimunud Euroopa Tulevikutehnoloogiate konverentsil (FET) avalikustati kuus tuleviku digitaalarengu tegevuskava initsiatiivi, millest kahte ootab 2012. aastal edasiseks arendustööks kuni miljardi euro suurune auraha. Järgmise 12 kuu jooksul jagatakse finalistide vahel oma projektide lõplikuks viimistlemiseks ning tehnoloogilise -ja finatsilise saavutatavuse hindamiseks välja 1,5 miljardit eurot. Valitud finalistide hulgast 2012. aastal välja valitavad projektid saavad omakorda edasiseks arendustööks järgneva kümnendi jooksu igal aastal kuni 100 miljonit eurot. Euroopa Liidu 7. Raamprojekti eelarvest rahastavate projektide ühes eelduseks on, et need peavad endas hõlmama vähemalt kolme EL-i või selle partnerriiki.   Valitud projektideks osutusid:   Grafeen – Rootsi Chalmers'i Tehnikaülikooli poolt juhitud projekti käigus loodetakse jõuda grafeeni täieliku potentsiaali leidmiseni. Kuigi viimastel aastatel on arusaam ühe aatomi paksustest süsinikulehtedest järjepanu kasvanud, jääb veel paljugi selgusetuks.   Peamiselt loodetakse, et grafeen asendab tulevikus ränipõhised rakendused, kuna võimaldab ehitada tunduvalt kiiremaid ning sealhulgas ka painduvaid elektroonikaseadmeid. Projekti partneriteks on muuhulgas Nokia, Katalaani Nanotehnoloogia Instituut ning Manchesteri-, Cambridge'i -ja Lancasteri ülikool.   ITFoM (IT Future of Medicine) – Max Planck'i Molekulaargeneetika Instituudi juhitud projektiga loodetakse intensiivseid analüüsi kasutades luua tervisesektori jaoks uusi tehnilisi võimalusi. Lõpptulemusena valmiks nii arstidele, kui ka patsientidele kergesti ligipääsetav tugivõrk muuhulgas keskkonna -ja patoloogiliste muutuste jälgimiseks ning patsientide haiguslugude kergeks leidmiseks.      Süsteem aitaks leida toimuvates muutustes läbivaid mustreid ning seeläbi üleüldist arusaama haiguste kulgemisest tõsta. Peamisteks probleemideks on kasutajaliideste standardiseerimine ning tugisüsteemi andmetekäitlemise suutlikkus – ainuüksi inimgenoomi järjestuse maht on ligikaudu kuus gigabaiti. Lisaks tervishoiule tehtavate kulutuste vähenemisele tõotaks loodav süsteem ka nn. individuaalmeditsiini kasvu.   FutureICT - Informatsiooni -ja kommunikatsioonitehnoloogiaid (ICT) kasutava lähenemisega soovitakse inimesi ning nendevahelistesse suhtesse selgust tuua, et uued arendatavad tehnoloogiad sobituksid paremini ühiskonna tegelike vajadustega. Uued konstrueeritavad nn. tehnoloogiliste-, sotsiaalsete -ning majandussüsteemide mudelid oleksid samuti reaalsusega paremas vastavuses.   Projekti peamiseks alustalaks kujuneks Elava Maa Platvorm, mis modelleeriks ühiskonda tervikuna, kasutades kuni 10 miljardit tegurit. Simulatsiooni abil saaks koguda andmeid näiteks üldiste arvamuste, suhtumiste, demograafia, sotsiaalsete pingete, kui ka tervisetrendide kohta, et seeläbi vajalikku tehnoloogist progressi suunata. Globaalset mudelit saaks seeläbi kasutada ka kriiside vältimiseks. Projekti juhib Londoni ülikooli kolledži matemaatika osakond    The Guardian Angels – Nn. kaitseinglite projekti eesmärgiks on miniatuursete seadmete loomine, mis ühiskonna liikmeid erinevate ohtude eest kaitseks. Vastukaaluks enamikele tänapäeva seadmetele ammutaksid need energiat ümbritsevast keskkonnast, vastavalt näiteks kas päikese-, soojuse -või vibratsioonides peituva energia näol. Väikeste mõõtmete tõttu saaks neid integreerida kasvõi riietesse.   Seega võiksid need ööpäevaringselt mõõta näiteks inimeste südameterütme, vererõhku, kehetemperatuuri ning veresuhkrutaset. Samuti võiksid need hoiatada allergiat põdevaid inimesi, kui ebasobitavate allergeenide hulk õhus kasvab ning vastavalt GPS seadmeid kasutades kõige vähem ohtlikku teekonda soovitada.   RoboCom– Peamiselt robootika arendamisele keskenduva ettepaneku kontseptsioon näeks ette inimestele robotitest kaaslaste loomist, mida saaks kasutada nii tehastes, haiglates, kui ka kodudes. Esimene samm näeb ette inimestele ohutute tehnoloogiliste lahenduste loomist. Itaalia Tehnoloogiainstituudi projekti lõpptulemus oleks sotsiaalselt intelligente robot, mis suudaks nii füüsiliselt, kui ka emotsionaalselt ohutult inimestega suhelda.   Human Brain Project – Ambitsioonika ettepaneku käigus loodetakse superarvutite pilvarvutuste põhimõtet kasutades korraga modelleerida inimese 50-100 miljardi neuroni käitumist. Šveitsi Lausanne'i Tehnoloogiainstituudi juhitava 13 teadusasutust hõlmav plaan näeb ette kombineerida ühte simulatsiooni kõik, mida seni on aju kohta suudetud välja uurida. Suurusjärguna ilmub erinevatel aju käitumist käsitlevatel teemadel igal aastal umbes 60,000 teadusartiklit.   Ühendsimulatsioon võimaldaks aga aju arvutusvõimsuse kohta veel rohkem teada saada, kõrvale jätmata muidu tühisena tunduvaid asjaolusid. Nii neuroteadust, meditsiini, sotsiaalteadusi, robootikat ning ICT-sektorit mõjutav projekt võimaldaks näiteks uurida aju võimet ennast ise parandada, isegi mittetäieliku informatsiooni najel otsuseid teha ning tohutule hulgale andmetele pea hetkeliselt ligipääseda.  Loe lisaks:FET pressiteade 
