Robotitel arenes välja ohvrimeelsus
Toimetas Mart ZirnaskŠveitsi teadlased lõid manipuleeritavate "geenidega" minirobotid, kes õppisid aja jooksul teineteist abistama – eesmärgiga oma "suguseltsi" jätkata. See näikse üsna universaalselt kinnitavat keeruliselt tõendatavat hüpoteesi, et ka elusolendite altruismi selgitab lihtsalt soov kanda edasi geene.Lausanne'i ülikooli teadlasi hoogustas katsetustele poleemika nn Hamiltoni reegli ümber. Üks möödunud sajandi tuntumaid evolutsiooniteoreetikuid W.D. Hamilton pakkus 1960ndail, et altruistliku käitumise tõukejõuks on geenide edasikandmine. Teisisõnu: inimesed ja muud olendid eelistavd teha teeneid pigem neile isenditele, kellega ollakse lähedasemad. Suurenenud tõenäosus, et sedasi jääb püsima ka "ohvrimeelse" isendi hõim, kaalub üles kogu heateo sooritamisega kaasnenud ebamugavuse.Empiirikaga jääb see teooria aga siiski mõneti hätta – näiteks on loomade vahelist altruismi keeruline uurida, kuna loomad arenevad üpris aeglaselt. Teisalt pakutakse, et Hamilton hindas geneetilise suguluse olulisust siiski üle.Just selleks asus Lausanne'i ülikooli evolutsioonibioloog Laurent Kelleri uurimisrühm roboteid ehitama. Mõnesentimeetrised tehisolevused said sensoritest ja kaamerast koosneva "närvisüsteemi" ning nullidest ja ühtedest "genoomi", mille kaudu selle närvisüsteemi tundlikkust arvutis muuta võis.Robotid sätiti – peamiselt arvutisimulatsioonis – otsima ketasteks maskeeritud "toitu" ja lükkama selle ettemääratud kohta. Toidujaht andis punkte ning iga ülesande lõpus kombineerisid teadlased edukamate robotite "geenid" omavahel. Teisisõnu: edutuma genoomiga robotid – kelle "närvisüsteem" toidu tagaajamiseks liiga kohmakaks osutus – söödi aegamisi välja. Ühtlasi anti igale robotile võimalus toidupunkte enesele hoida või ülejäänutega jagada ehk aidata ka teistel "ellu jääda". Ning: enam kui 500 arvutikatse järel ilmnes, et edukamad ja kiiremad olid tõepoolest need olevused, kelle "genoom" sarnanes. Sest nad jagasid kettaid üksteisega, kindlustamaks, et vähemalt üks neist pääseb järgmisesse ringi. Lisaks oli jagamiskalduvus seda suurem, mida rohkem robotite "genoomid" ühtisid. Ka aeg-ajalt võrdluseks ehitatud "päris" robotid käitusid sarnaselt nagu virtuaalsed.Seega on Hamiltoni teooria katse põhjal tõepoolest väga universaalne, pidades paika "sõltumata sellest, kas oled putukas, inimene või robot", viitas uurimisrühma juht Laurent Keller ScienceNOWle. See on esimene elulisem kinnitus, et Hamiltoni reegel paika peab. Boonusena on nüüd olemas algoritm, mida hõlbus kasutada ka teistes olukordades, kus robotid tuleks koostööle õpetada.Ülevaade katsetest avaldati ajakirjas PLoS Biology.Vaata veel:A Quantitative Test of Hamilton's Rule for the Evolution of Altruism (PLoS Biology, mai 2011)Even Robots Can Be Heroes (ScienceNOW)
