Metaani sisaldust merepõhjas mõõdeti «kohapeal»
Toimetas Mart ZirnaskAllveeroboti abiga mõõtsid teadlased esmakordselt metaani sisaldust merepõhjas n-ö koheselt, proove pinnale tõstmata. Ootuspäraselt ilmnes, et kasvuhoonegaasi sisaldus põhjamudas on seni spekuleeritust kõrgem – ent selle paiskumine üles atmosfääri samas siiski pigem ebatõenäoline.Et süsinikdioksiidist paarkümmend korda mõjusamat kasvuhoonegaasi metaani leidub ka merepõhjas, teati juba 1960ndail aastail. Seda peidavad jäised struktuurid – nn klatraadid või hüdraadid –, millel kõrge rõhk ja külmus sulada ei lase. Hinnatakse, et sel moel hoiab  Maa praegu alal 10 000 gigatonni süsinikku – kaks korda rohkem kui harilikes fossiilkütustes. Ning: on spekuleeritud, et hüdraatide kunagine äkiline sulamine (ookeanivee temperatuuritõusu mõjul) soojendas kunagi ka meie planeedi kliimat.Siiski jääb säärane pilt poolikuks: lisaks hüdraatidele peaks suurel hulgal metaani leiduma ka mudas, mis kõige enam paari kilomeetri sügavusel vormuvad jääkogumid enese alla matab. Selle mõõtmiseks on seni püütud setteid põhjast üles tõmmata – paraku aga valgub gaas rõhkude muutudes suuremalt jaolt lihtsalt laiali.Californias asuva Monterey lahe instituudi uurijad astusid aga sammu edasi: koostöös Hiina Quingdao okeanoloogiainstituudiga ehitati kaugjuhitav allveelaev, mille metallist sond võib end esmakordselt läbi põhjamuda hüdraadini uuristada. Seejärel imetakse üles vesi ning mõõdetakse spektroskoobiga metaani ja teiste ainete osakaalu selles vees – reaalajas, merepõhjast lahkumata. Uue tehnoloogiaga saaks sihtida just paiku, kus metaan näib end pinnale mullitavat, rääkis uurimisrühma juht Peter Brewer Nature Newsile. "Kas see on eraldatud korsten või midagi suuremat? Seni pole olnud võimalik seda teada. Nüüd saab minna ja ära mõõta," arutles ta.Ajakirjas Geophysical Research Letters kirjeldatud katsetuses mõõtsid teadlased metaani sisaldust kolmes leiukohas Ühendriikides ja Kanadas. Ilmnes, et selle kontsentratsioon oligi ootuspäraselt kõrge – rõhuga, mis kolm korda suurem kui šampusepudelis.Siiski pole teadlaste sõnul mõeldav, et gaas põhjast šampusekorgi kombel "pauguga" veepinnale paiskuks ning tõesti kliimat soojendama asuks. Pigem lagundavad selle molekule bakerid või seguneb see suuremas osas lihtsalt veega. Liiati, hüdraatide sulamine nõuaks, et ülemistes veekihtides juba alanud soojenemine on temperatuuri ka põhjamuda lähistel kergitanud umbes neli kraadi. Seda on raske ette kujutada, viitavad teadlased.Vaata veel:Sea-floor probe taps methane reservoir (Nature News)In situ Raman-based measurements of high dissolved methane concentrations in hydrate-rich ocean sediments (Geophysical Research Letters, aprill 2011)
