Mullid voolavad nagu liiv
Toimetas Priit EnnetVärske uudis mullide kihisevast maailmast. Tuleb välja, et gaasimullid võivad voolata justkui vedelik või seista paigal justkui tahke aine, olenevalt mullide paiknemistihedusest. Selle poolest meenutab mullide käitumine liivaterade käitumist. Prantsuse teadlased on avastanud, et nii mullid kui ka liiv saavad "vedelikust" "tahkeks" ühe ja sama tiheduse juures. Kui lasta liival läbi toru alla joosta, siis võib ta justkui vedeliku kombel voolata. Aga kui liiv läheb tihedamaks ja tühimikud liivaterade vahel väiksemaks, nii et liiva-aine hõlmab juba 64 protsenti või rohkem ruumalast, siis vool takerdub ja liiv jääb torus pidama justkui tahke aine tükk. Ei ole päris täpselt isegi teada, miks see nähtus just 64 protsendi juures aset leiab. Aga nüüd on Rémi Lespiat ja ta kolleegid teinud katseid mullidega. Nad pritsisid vett täis anumasse lämmastikgaasi ja jägisid, kuidas lämmastiku mullid läbi toru läksid. Tuli välja, et kui mulle oli hõredalt, võis nende toru-läbimist võrrelda vedeliku voolamisega. Aga niipea, kui mulle sai nii tihedalt, et neis sisalduv gaas moodustas juba 64 protsenti või rohkem toru sisese aine ruumalast, siis vool takerdus ja mullid kiilusid torusse kinni. Teadlased kirjutavad ajakirjas Physical Review Letters, et 64 protsendi reegel võib kujutada endast mingi üldisemagi, seni tabamata seaduspärasuse ilmingut. Seda, et ka mullide puhul leiab just sama paiknemistiheduse juures aset samasugune muudatus nagu liivaterade puhul, ei olnud praeguste teadmiste juures küll teoreetiliselt ette tuletatav. Vaata veel: Bubbles exhibit weird sandy behaviour (New Scientist)
