Mõõdeti «ennustamatuid» muutusi ökosüsteemis
Toimetas Mart ZirnaskUSA Wisconsini ülikooli järveuurijad suutsid esmakordselt üsna veenvalt kindlaks määrata varaseid märke veeökosüsteemi ümberkujunemisest. Praktikas on sääraseid nihkeid pikka aega peetud sisuliselt ennustamatuteks.Pisemad muutused ökosüsteemis ei toimu lineaarselt. Seetõttu on ülepüügi, ülekarjatamise või ka kliima konkreetsemaid mõjusid mingi ala elustikule väga keeruline ennustada. Ökosüsteemi tuleks tunda ülidetailselt, ja säärast pilti luua pole lihtne.Hinnatud Ühendriikide järveteadlase Stephen Carpenteri uurimisrühm siiski läks seda teed, manipuleerides Wisconsini osariigi põhjaosas asuva Peteri järvega: vette, kus seni toimetasid peamiselt vesikirpudest toituvad väikekalad, sokutati kolme aasta jooksul kurjavõitu suursuu-ahvenaid. Eesmärgiks "loksutada" ökoloogiline tasakaal punkti, kus domineerivad röövkalad – ning jälgida seejuures üksikasjalikult veekogus toimuvaid muutusi. Võrdlusmomenti pakkus seejuures lähedal asuv Pauli järv, kus needsamad ahvenad juba looduslikult domineerisid.Ning: niipea, kui ahvenad järve poetati, hoidsid pisemad kalad järk-järgult üha rohkem kaldaservas hulpinud puutükkide muu prahi varju. "Tajusid, et häda on majas. Ei julgenud keskele ujumisega riskida," arutles Carpenter.Kaugemas plaanis lubas see aga suuremaks sirguda järve keskmes elunenud vesikirpudel ja teistel selgrootutel, kelle väikekalad seni alati ära sõid. Edasi mitmekesistus omakorda fütoplankton – selgrootute toit. Kahe aasta möödudes muutus vetikate värvpigment; kaugemale minnes sidus arvutimudeldamine ökosüsteemi teisenemisega aga ka näiteks kuusekahjurite arvukuse tõusu ümbritsevatel aladel.Kolme aastaga oli Peteri järve toiduahel selgelt ümber kujunenud, ning teadlaste mõõdik salvestas selleni viinud keemilisi ja füüsikalisi muutusi puhuti viie minuti täpsusega. Teisisõnu: mõõtes protsesse, mis tavaoludes vaevu hoomatavad, saadi järves järk-järgult toimunust üsna selge pilt."Õhinat selliste varaste signaalide ümber põhjustab see, et need on universaalsed," rääkis Hollandi Wageningeni ülikooli järveökoloog Marten Scheffer ScienceNOWle. Ehk: sedasorti peened tasakaalupunktid on paljudel süsteemidel, sealhulgas näiteks kliimal, ning nende kindlaks määramine aitaks keskkonnakaitsjatel drastilistele muutustele vajadusel tõhusamalt vahele astuda. Sarnase pildi loomine mõnest muust ökosüsteemist ongi teadlaste järgmine eesmärk – olgugi et keeruline, kuna Peteri järvest on aastaid seal töötanud uurimisrühmal tavapärasest üksjagu detailsemad teadmised. Ning: enamasti on nii täpsed ja pikaajalised mõõtmised siiski pigem ebapraktiline lahendus.Vaata veel:An Early Warning Sign for Ecosystem Collapse? (ScienceNOW)Early Warnings of Regime Shifts: A Whole-Ecosystem Experiment (Science, aprill 2011)
