Ütlus «mis kergelt tulnud, see kergelt läinud» kehtib ka õppimise kohta
 Toimetas Astra Kallasmaa    Liialt lihtsa, arusaadava ja kergesti omistatava õpimaterjali järgi õppimine võib eksamil alt vedada, sest kiirelt üle lugedes ja rõõmsalt tõdedes, et sel korral oli tegemist lihtsa teemaga, võib loetu jääda läbi mõtlemata ja seetõttu kergelt ununeda. Nii võibki juhtuda, et eksamit või kontrolltööd sooritades on meelest läinud just need kõige lihtsamad asjad, kuid keerukam materjal, mille omandamisega sai kõvasti vaeva nähtud, on laitmatult meeles.    Juba varasemast on teada, et rohkem pingutades jõuab ka paremate õpitulemusteni. Näiteks halvasti loetava teksti puhul peab aju rakendama sisu mõistmise nimel rohkem ressursse ning selle tõttu tekib õpilasel tekstiga seoses ka rohkem seoseid ja mälujälgi. Ajakirjas Psychological Science avaldatud artikkel vihjab aga, kuidas ära tunda, et materjal oli liiga lihtne- arvatavasti on õpilasel pärast selle lugemist tunne, et tal on kõik ideaalselt selge. Selline hea tunne võib aga järgmisel päeval asenduda pettumusega, kui rõõmsalt testi tegema läinud õpilane väljub klassist kõhklevalt ning kõhklustega sinna sisenenu väljub rõõmsal meelel.    Seda, et kergelt loetavad asjad hiljem väga raskelt meenuvad, on näidanud juba varasemad katsed. Näiteks on tõestatud, et loetava kirja suurus ja värv ei oma õppimisel mingit tähtsust. See, kas kiri on suurelt ja punaselt või väikselt ja mustalt ei avalda mälule mingit mõju. Küll aga jätab materjal tugevama mälujälje siis, kui kirja font on raskesti loetav, sest sellisel juhul peab lugeja rohkem pingutama.     Mida rohkem õpilased iseseisvalt õpivad, seda olulisem on ka see, et nad oskaksid hinnata, kui hästi nad mingi teema on omandanud ega lollitaks iseennast. Los Angelese California Ülikooli teadlaste avaldatud artikli järgi sõltub õige hinnangu andmine mitmetest teguritest. Näiteks mõjutab õppimisharjumusi ekslik uskumus, et värskelt loetud materjal jääb meelde pikaks ajaks ning selle kordamine ei ole vajalik. Kuigi õpitu kordamise vajalikkust on väga palju toonitatud, vaatavad õpilased sellest siiski mööda, sest uskumuse ja sellest tingitud petliku hinnangu mõjujõud on loogilisest mõistusest tugevam. Nii veenabki õpilane end automaatselt, et küllap püsib äsja loetud peatükk meeles ka mõne päeva pärast toimuval eksamil.     Ajakirjas PNAS avaldatud Harvardi ja Duke´i ülikooli teadlased panid intelligentsustesti uurides tähele, et ka abivahendite kasutamine viib valedele järeldustele oma oskuste kohta. Eksperimendis, kus osadel üliõpilastel oli ülesannete lahendamisel vastuste vaatamine abimaterjalidest lubatud ning teistele tudengitele sellist võimalust ei antud. Tulemused näitasid, et testi käigus vastuseid vaadanud tudengid sooritasid testi keskmiselt paremate tulemustega, hindasid oma teadmisi palju kõrgemalt ja olid kordustesti suhtes oluliselt enesekindlamalt meelestatud  kui tudengid, kellele vastuseid ei näidatud. Teadlased järeldasid sellest, et õpilased ei oska adekvaatselt hinnata näiteks abimaterjalide mõju testi sooritamisel ning taandavad kogu edu isiklikule võimekusele, unustades abivahendid sootuks.     Vaata veel: Quantification of Behavior Sackler Colloquium: Temporal view of the costs and benefits of self-deception. (PNAS)    Does Easily Learned Mean Easily Remembered? It Depends on Your Beliefs About Intelligence (Psychological Science)   
