Tartu tähetorn avab sünnipäeval uksed muuseumina
Täna, 27. aprillil tähistab Tartu tähetorn 200. aastapäeva ning avab uksed moodsa muuseumina kõigile huvilistele. Avamispäeval toimuvad tähetorni ees ja sees planetaariumietendused, näitemäng ja töötoad igas eas teadushuvilistele. Õhtusel vabaõhukontserdil esinevad ülikooli sümfooniaorkester ning ansambel Mahavok.Tartu Ülikooli teadusprorektori Kristjan Halleri sõnul on Tartu tähetorni näol tegemist maailma teadusajalukku silmapaistva jälje jätnud objektiga, Eestis olevatest ajaloomälestistest ilmselt ühe kõige silmapaistvamaga. „Tähetorni tähendus Eestile ei piirdu vaid astronoomia ja geodeesia alaste saavutustega, tähetorni tuleb käsitleda ühe osana Tartu Ülikoolist, siinsest otsiva vaimuga ja akadeemilistele väärtustele orienteeritud keskkonnast. See keskkond on toetanud tippsaavutusi astronoomias ja geodeesias ning loomulikult ka vastupidi. Pole liigne lisada, et Tartu tähetorni võib mõneti lugeda kaasaegse füüsika- ja biotehnoloogia sünnipaigaks Eestis,“ ütles Haller.Tartu tähetorni 200. aastapäeval avatakse restaureeritud tähetorn! Olete kutsutud tähetorni aastapäeva üritustele: juubeli pidulikule aktusele ülikooli aulas 27. aprillil kell 13.15, sellele järgnevale tähetorni avamisele kell 15 ning 28.?29. aprillil toimuvale rahvusvahelisele astronoomiakonverentsile.Ajalooline taustTartu tähetorn on teadusajaloo pärl. Siin tehtud teadus on korduvalt muutnud inimkonna arusaamu Maast ja universumist. 1835–1836 oli tähetorni juhataja Friedrich Georg Wilhelm Struve – üks esimesi, kes mõõtis tähe kauguse päikesesüsteemist. 1816–1852 mõõdeti F. G. W. Struve ja Carl Friedrich Tenneri juhtimisel meridiaanikaar Põhja-Norrast Musta mereni. Kaar, mida tänapäeval teatakse kui Struve geodeetilist kaart, omas suurt tähtsust geodeesia ja kartograafia arengus. 2005. aastal kanti Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimekirja ning üks oluline punkt sellel on Tartu tähetorn. Tartu tähetorn on oluline teadusajaloos, kuid tal on tähtis koht Tartu linna arhitektuurilise ilme kujundamisel ning silmapaistev koht Eesti ja Euroopa kultuurikontekstis. Siit on alguse saanud mitmed ka tänapäeval edukalt tegutsevad ettevõtmised ja struktuurid.Tartu tähetorni hoone valmis 1810. aastal. Astronoomid lahkusid Tartu tähetornist uude observatooriumisse Tõraveres 1964. aastal. Hiljem jätkasid tähetornis füüsikud ja bioloogid. 1971-1996 oli tähetornis Tartu Linnamuuseumi filiaalina astronoomiamuuseum. Tähetornis sai tuule tiibadesse teaduskeskus Ahhaa. Seal tegutseb aktiivselt Tähetorni Astronoomiaring. Alates 2009. aastast on Tartu Ülikooli ja ülikooli ajaloo muuseumi vedamisel toimunud tähetorni restaureerimine ning muuseumiks seadmine, mis nüüd jõuab avamiseni. Vaata veel videot restaureeritud tähetornist: 
