Uurimus: Islandi vulkaani tuhk oli tõepoolest ohtlik
Toimetas Mart ZirnaskAastataguse Islandi vulkaanipurske järel õhku paiskunud tuhaosakesed olid tõepoolest tõsiseks ohuks nii inimestele kui lennukitele, näitas Kopenhaageni ja Islandi ülikooli teadlaste äsja avaldatud uurimus.Mäletatavasti peatas eelmise aasta aprillis plahvatuslikult pursanud Eyjafjallajökull nädalaks Euroopa lennuliikluse. Suurim II Maailmasõja järgne  seisak mõjutas hinnanguliselt kümmet miljonit inimest ning läks maksma 2,5 miljonit eurot. Ent äsja Ühendriikide teaduste akadeemia toimetistes (PNAS) avaldatud tuhaproovide analüüsi põhjal oli resoluutne samm pigem ennast väärt.2010. aasta 14. aprillil toimunud purskel tulemäest välja paiskunud magma jahtus kiirelt liustikujää mõjul – ent ühtlasi jahvatati sellesama jää poolt imepisikesteks teravate servadega kildudeks. Hall tuhk oli peen nagu jahu – ent nagu nüüd ilmnes, ei lihvinud selle osakeste teravaid servi "sõbralikumaks" isegi kahenädalane katseklaasi-pöörises hulpimine. Seega poleks seda teinud ka udu või vihm looduslikes tingimustes.Purske järel paiskus tuhapilv 9 kilomeetri kõrgusele. Ülipeened osakesed töödelnuks sellisesse pilve sattunud lennuki kere nagu liivaprits ning muutnuks piloodiakna läbipaistmatuks, kirjutavad uurijad.Laborikatsetel sulasid tuhaosakesed veidi enam kui tuhande kraadi Celsiuse juures – tähendab, sama oleks nendega juhtunud ka lennukimootoris, kus temperatuurid võivad tõusta 2000 kraadini. Turbiinilabade külge haakudes võinuks säärane tuhasegu hullemal juhul mootori seisata, nenditakse uurimuses.Kõrgele paisatuna võib säärane peen tuhasegu kanduda väga kaugele; enamik teadlasi on siiski eeldanud, et tõsisemal määral kloori, fluori ja teisi kopsudele mürgiseid ühendeid sisaldanud gaasid jäid Eyjafjallajökulli lähiümbrusesse. Euroopa kohale jõudnud pilvedes oli nende osakaal aga liiga madal, et inimestele või loomadele tõsisemat ohtu kujutada.Kopenhaageni Ülikooli geokeemiku Susan Stippi uurimisrühm kogus tuhaproove vahetult pärast purset ning ka paar nädalat hiljem – saades nõnda kuiva ja värske analüüsimaterjali, mis sedasorti töös haruldane. Jahusarnane ja tähelepanuväärselt peen oli tuhk seejuures üksnes esimestes proovides; hilisemad näitasid tüüpilisemat vulkaanilist tuhka, mis näeb välja peaaegu nagu kuiv liiv.Vaata veel:Characterization of Eyjafjallajökull volcanic ash particles and a protocol for rapid risk assessment (PNAS, aprill 2011)
