Foneetika seob kaasaegsete keelte tekke Lõuna-Aafrikaga
Toimetas Mart ZirnaskKasutades geneetikutelt laenatud analüüsimeetodit, näitas mitmesaja maailma keele foneeme analüüsinud Uus-Meremaa teadlane üsna üheselt, et kaasaegne keel võis tekkida Lõuna-Aafrikas. Seejuures mitmekümne tuhande aasta eest, ajal, millega enamik lingviste sel määral spekuleerida ei julge.Pakutakse, et keel tekkis vähemalt 50 000 aastat tagasi, hiljemalt koos varaste inimeste Aafrikast välja rändamisega. Veenvamalt aga on suudetud näidata üksnes indoeuroopa keelte päritolu – ja vaid 9000 aasta tagant. Kiirelt muutuv ja leviv keel jätab kõik hüpoteesid oma (ühese) päritolu kohta mingil määral "õhku".Tugeva matemaatilise taustaga Uus-Meremaa Aucklandi ülikooli bioloog Quentin D. Atkinson aga avastas lihtsa mustri: keeles leidub seda vähem foneeme – pisemaid kõlalisi üksusi –, mida hiljem selle peamine leviala Aafrikast välja rännanud inimeste poolt asustati. Teisisõnu, foneetiline pilt seob kaasaegse keele tekke üsna üheselt inimkonna hälli Lõuna-Aafrikaga, pakkus teadlane paari nädala eest ajakirjas Science.Atkinsoni mõttelõnga aluseks sai hiljutine uurimus, mille järgi foneemide hulk keeles kasvab koos sellega, kui palju inimesi seda keelt räägivad. Teisisõnu, kui väike inimrühm suuremast kogukonnast eraldub, peaks aegamisi langema ka nende keele kõlaline mitmekesisus.See on aga sisuliselt populatsioonigeneetikast tuntud nn asutajaefekt, mille sõnastas Ernst Mayr: suurest grupist eraldunud pisema grupi geneetiline mitmekesisus langeb. Ja ilmselt arenevad lõppeks just nii välja uued liigid.Ning: just geneetilised uurimused inimese põlvnemisest toetavad 504 keele levikut ja foneeme analüüsinud Atkinsoni hüpoteesi üsna laias plaanis. Aafrikast kaugemal kahaneb tõepoolest ka inimpopulatsioonide geneetiline mitmekesisus; samuti on DNA põhjal ilmselt üks maailma vanimaid kogukondi Lõuna-Aafrika Kalahari kõrbe bušmanid, kelle keel sisaldab palju "plõksuvaid" häälikuid, mis omane just vanematele keeltele.Liiati, kui foneemide mitmekesisus on statistika põhjal suurim Aafrikas, siis väikseim Lõuna-Ameerikas ja Okeaanias – piirkondades, kuhu Aafrikast välja rännanud varased inimesed tõepoolest jõudsid kõige hiljem. Nii näiteks leidub mõnedes Aafrika keeltes enam kui sadakond foneemi, havai keeles aga kõigest 13. Inglise keeles on erinevaid foneeme ligikaudu 45.Suuremates keeleperekondades näib foneetiline mitmekesisus varasemate analüüside põhjal vägagi püsivana. Ilmselt on nii ka aastatuhandete lõikes – ja vaatamata paljudele samal ajal toimuvatele sotsiolingvistilistele muutustele, pakub Atkinson nüüd.Siiski, geneetikas on mitmekesisus kärme taastuma: Mayri asutajaefekt toimub üksnes juhul, kui väiksema rühma eraldumisprotsess suuremast on piisavalt kiire. Selle foonil viitab Atkinson, et ilmselt toimus ka Aafrika-väljaränne eri staadiumides küllalt äkiliselt. Ning – nähtavasti hoogustas seda ka keelte levik ja omaksvõtt varaste inimeste poolt.Seega: kui kaasaegse keele juured tõepoolest ulatuvad Aafrika-väljarände eelsesse aega – 80 kuni 160 tuhande aasta taha –, on selle näol tegemist "varaseima arheoloogilise tõendiga Aafrika sümbolilisest kultuurist", arutleb Atkinson. Veelgi enam: küllap paljuski takistas just säärane "kultuuriline asutajaefekt" kujunevatel inimühiskondadel liiga keeruliseks ja suureks muutuda. Teisisõnu, keel võis mängida vägagi keskset rolli selles, miks ja kuidas hiljem asustati kogu maailm.Geeniteadusest laenatud range statistilise analüüsi rakendamisel keeleteaduses on Atkinson üks n-ö pioneeridest, viitab New York Times. 2003. aastal pakkus ta sama loogika abil välja, et indoeuroopa keelte levikut ei hoogustanud mitte Euraasia stepirahvaste sõjakäigud 6000 aasta eest – nagu valdavalt arvatakse –, vaid kümnekonna tuhande aasta tagused põllupidajate kogukonnad praegustel Türgi aladel.Pennsylvania osariigi ülikooli lingvist Donald A. Ringe ütles New York Timesile, et kui Atkinsoni uus käsitlus paika peab, on tegemist "ühe kõige huvitavama ajaloolise lingvistika alase artikliga, mida ma viimase kümnendi jooksul näinud olen".Vaata veel:Phonemic Diversity Supports a Serial Founder Effect Model of Language Expansion from Africa (Science, aprill 2011)Phonetic Clues Hint Language Is Africa-Born (New York Times Science, aprill 2011)The neolithic Turkish origin of Indo-European languages (blogimõtisklus Atkinsoni eelmise avastuse kohta, 2008)
