«Pöördeline» inimeellane tekitas uusi vaidlusi
Toimetas Mart ZirnaskLõuna-Aafrika Vabariigi uurijad teatasid, et on nüüdseks leidnud vähemalt neli luustikku, mis kuuluvad Australopithecus sedibale – nende hinnangul nn ülemineku-liigile ahvilike australopiteekuste ja inimeste vahel. Esialgu tekitab avastus siiski palju vaidlusi.Kahe hästi säilinud, ent seni tundmata luustiku leidmisest kirjutas Johannesburgi Witwaterslandi ülikooli uurimisrühm juba möödunud kevadel ajakirjas Science. Nüüd lisati avastusele – hinnanguliselt 2 miljoni aasta tagustele vanema naise ja nooruki luustikele – veel üks täiskasvanu ning 18kuune väikelaps. "Leidsime tõesti midagi väga-väga kummalist ja ootamatut," rääkis uurimisrühma juht Lee Berger möödunud nädalavahetusel Minnesotas toimunud Ühendriikide füüsilise antropoloogia ühingu (AAPA) aastakonverentsil täiendavaid analüüse esitledes.Teisisõnu: leitud "komplekt" lubaks Australopithecus sediba arengut analüüsida sisuliselt kogu eluea lõikes. Ning skeleti põhjal on sel varaste Homo perekonna liikidega tõepoolest rohkem ühisjooni kui varem leitud australopiteekuste puhul. Ent – publitseeritud viimaste analüüside tulemusi seni veel ei ole. Ning sestap enamik paleoantropolooge pigem ei kipu järeldustega ruttama.Hästi säilinud luud avastati 2008. aastal Johannesburgi lähistelt Malapast, aladelt, mis tuntud "inimkonna hällina". Inimlased olid – võimalik, et vett otsides – kukkunud lagunemisjärgus koopas asunud "surmalõksu". Luutükke märkas uurimisrühma juhi Lee Bergeri väike poeg koeraga mängides.Tihkevõitu setete all on muuhulgas alal püsinud ka õrnavõitu skeletiosad nagu jalad ja käed. Justkui välja venitatud puusaluud meenutavad inimest, samamoodi ka väikesevõitu hambad ja pikk pöial; laiemas plaanis aga sarnanevad ahvilikult pikkade kätega skeletid siiski australopiteekustele. Seda kinnitab ka pisem aju – mis samas koljus talletunud jäljendi põhjal näis vähemalt osaliselt olevat kaasaegseks moondumas.Siiski, esialgu on kõik pigem ebaselge. Võimalik, et leitud liik jätkas vahetult arvatavalt 2,5 miljoni aasta eest välja surnud Austrolopithecus africanuse sugupuud. Või on lihtsalt selle üsna lähedane sugulane – eraldatud oludes välja kujunenud "evolutsiooniline tupik", kel pole pistmist inimestega. California ülikooli paleoantropoloog Tim White pakkus koguni – tõsi küll, üksnes esimeste leidude foonil möödunud kevadel –, et tegemist on lihtsalt A. africanuse veidi erineva anatoomiaga fossiilidega.Ebamäärasus ümbritseb aga ka Australopithecus sediba kui inimeste vahetuima eellase hüpoteesi: näiteks Homo habilis toimetas Aafrikas juba enne leitud inimlaste eluaega, vähemalt 2,3 miljoni aasta eest. Paljude uurijate hinnangul arenes aga inimeste perekond välja siiski 3,9-2,9 miljonit aastat tagasi elanud Australopithecus afarensisest.2-3 miljoni aasta eest elanud inimlaste fossiilne andmestu on laias plaanis väga ebaühtlane – näiteks ilmneb ainuüksi seni leitud A. africanuse säilmetes üsna palju ebakõlasid. Möödunud kevadel osundas just sellele ka Witwaterslandi uurimisrühma juht Lee Berger: võimalik, et ka varasemaid australopiteekuste leide on lihtsalt valesti määratletud.Vaata veel:Four Individuals Caught in 'Death Trap' May Shed Light on Human Ancestors (ScienceNOW)Claim over 'human ancestor' sparks furore (Nature News, esialgsest arutelust kevadel 2010)Close to Homo? (teadusajakirjanik Brian Switeki blogi-analüüs, ScienceBlogs, aprill 2010)
