T. Soomere: me elame vanajumala selja taga
Akadeemik Tarmo Soomere on kogu maailmas tunnustatud ekspert kiirlaevade tekitatud lainete, Läänemere lainetuse uurimise ja solitonide vastastikuse mõju alal. Tartu ja Moska ülikoolis matemaatikat õppinud ning seejärel mere-, konkretseelt lainefüüsikale pühendunud teadlane  on Eesti Teaduste Akadeemia ja Euroopa Akadeemia (Academia Europaea) liige. Täna uurib tema töörühm, kuidas Läänemere hoovused ja lained transpordivad reostust. Seda teades on võimalik kardinaalselt vähendada laevaliikluse potentsiaalset reostusohtu.„Me elame sõna otseses mõttes vanajumala enda selja taga, meil on puudu väga paljud purustavad loodusnähtused. See sama kuulus jaanuari torm ulatus napilt, napilt esimese kategooria orkaani piiri peale ja numbrites jäi ta natukene alla Ameerikas olevatest orkaanidest lihtsalt selle tõttu, et meiekandis armastatakse mõõta tuule kiirust 10 minuti keskmisena ja Ameerikas armastatakse mõõta 1 minuti keskmisena, ja need suurused on natukene erinevad. Nüüd, kui me mõtleme, et USA-d tabab iga aasta mitu neljanda kategooria orkaani, ja meil on siis üks kord kogu Läänemere ajaloos esimese kategooria orkaan, siis on meil ikka tõsiselt vedanud,“ ütleb Soomere.See, et üks teadlane kogu riiki tormi eest hoiatas, ilmateenistusest kaugelt ärevamat tooni võttes, jõudis 2005 aastal ka välismeediasse. Ka mujal maailmas peeti seda märkismisväärseks. Tarmo Soomeret tänati tollal kodanikujulguse eest ja ajaleht Postimees tunnustas ta julget käitumist andes talle aasta inimese tiitli . Ta ise meenutab, et hoiatust tehes käis peast korraks küll läbi ka mõte, et kui kõik nii ei lähe,  nagu ta väidab, võidakse teda süüdistada paanika õhutamises. Ent ei – Taani ja Rootsi teadlaste poolt saabunud info ning mere-füüsikaseadused andsid kindluse, et tal on õigus, maru tuleb äge, suure veega ja rannukiäärsetelt aladelt peab evakueeruma.„Lainete liikumise puhul on nii nagu pinnalainete ja tavaliste tuulelainete ja tsunamide puhul lugu nõnda, et mingi allikas, antud juhul tuul, paneb energiat merepinna mingisse osasse ja see energia liigub mööda merepinda lainena. Merepind on pinnalaine jaoks kui kuldjuhe elektrivoolule nii, et mingisse kohta pandud energia tabab teist kohta ja seekord tabati Eesti Läänerannikut,“ kirjeldab Soomere.Akadeemik Tarmo Soomere laboris jätkatakse tegelikult Läänemere uurimise väga pikaajalisi traditsioone. Juba üle saja aasta tagasi, kui mereteadused maailmas alles tekkisid, olid siinse piirkonna teadlased paljudes valdkondades selged pioneerid.„Üks meie uurimissuundadest praegu on just seotud laevaliiklusega seonduvate ohtude vähendamisega. Hoovused transpordivad võimalikku reostust nii nagu nemad tahavad. Me püüame rehkendada välja, millised mereosad on head või vähem ohtlikud selles mõttes, et kui sinna satub naftareostust, et siis see ei lähe tundlikele aladele või randa. Mõndades kohtades merel läheb reostus randa peaaegu kohe ja mõndades kohtades kulub nädalaid enne kui ta randa jõuab.  Püüame rehkendada välja ohtlikud ja ohutud kohad ja anda soovitusi laevaliikluse korraldamiseks nii, et laevad liiguksid mööda merd nõnda, et võimaliku õnnetuse tagajärjed oleksid väiksemad,“ räägib Soomere.Saatesarja Püramiidi tipus kõik saated on täispikkuses järelvaadatavad ETV arhiivis. Vaata veel:  Veebiakadeemia
