Hüpotees: keelte arengut juhib kultuur, mitte inimtunnetus
Toimetas Mart ZirnaskKeelte arengut ei juhi mitte inimaju poolt ette antud universaalsed reeglid – nagu pakkus tunnustatud lingvist Noam Chomsky –, vaid kultuur, järeldasid mitmesaja keele grammatilisi seoseid analüüsinud teadlased.Hinnanguliselt on maailmas 7000 keelt. Puhuti erinevad need teineteisest märkimisväärselt – ent ometi usutakse kõigil keeltel olevat mingi ühine alusloogika, mille Ühendriikide lingvistid Noam Chomsky ja Joseph Greenberg on sidunud inimaju kõrgemate funktsioonidega.Imestades, kui kiiresti omandavad grammatika keerulisi nüansse väikesed lapsed, viitas Chomsky, et vastava loogika annavad meile ette keelega tegelevad ajuosad. Greenbergi järgi kinnitab universaalset keelelist tunnetust aga tõik, et eri keelte sõnajärjes on palju sarnaseid nüansse – aluse ja öeldise asukohad kindlat tüüpi alusetes, tingimuslaused ("kui..., siis...") jne.Keelte arenguloogika osas lähevad Chomsky ja Greenbergi käsitlused aga mõneti lahku. Chomsky järgi muutuvad keeled fundamentaalsemalt siis, kui kultuur eelpool mainitud tunnetuslikku loogikat ümber kujundab – ent kõigis sarnastes grammatilistes nüanssides peaksid eri keeled muutuma üheaegselt. Greenberg aga pakkus, et säärases vahetus sõltuvuses on siiski vaid mõned grammatika aspektid.Uus-Meremaa Aucklandi ülikooli psühholoogi Russell Gray uurimisrühm kõigutab nüüd aga mõlema suurkuju käsitlusi, vahendab Nature News.Kasutades evolutsioonilises bioloogias välja arendatud fülogeneetilist analüüsi, konstrueeriti austroneesia, indoeuroopa, bantu ja uto-asteegi keelte sugupuud, mis ühtkokku esindasid enam kui 2000 keelt. Seejärel vaadeldi kõigi perekondade lõikes ja mõnesaja keele näitel kaheksast aspektist sõnajärge – verbide ja nimisõnade asetusi ning muid nüansse, kus võimalikud universaalsed seosed esmajoones ilmnema peaks. Lõppeks võrreldi saadud pilti grammatiliste sõltuvusseostega, mille pakkusid välja Greenberg ja Chomsky.Ning: ilmnes, et ühelt poolt olid teoreetikute pakutust erinevad juba seostepaarid ise, teisalt aga olid need seejuures erinevad ka kõigi keelkondade puhul. Ka üksikud kokkulangevused taandusid erinevatele põhjustele, teisisõnu, olid ilmselt juhuslikud. Ehk: näib, et sügavamal tasandil arenesid kõigi keelkondade grammatikad omapäi – ent sel juhul ei maksa eeldada ka neid juhtivate kognitiivsete reeglite olemasolu, järeldavad uurijad. Ja seega kujundab grammatikat esmajoones hoopis kultuur.Nagu viitab Nature News, on säärane järeldus tekitanud vastakaid arvamusi. Nii osundas New Yorgi osariigi ülikooli lingvist Matthew Dryer, et urimusest on välja jäetud paljud keeleperekonnad, kus Chomsky ja Greenbergi pakutud seosed siiski paika näivad pidavat. Teisalt ei olevat kooskõlalisi sõnajärje-mustreid tegelikult üldse mõtet eeldada.Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi lingvist Martin Haspelmath mõtiskles, et keelte erisuste otsimise asemel oleks ilmselt mõistlik keskenduda nende sarnasusele. Sest isegi kui keeli kujundab kultuur, oleks samas "väga raske öelda, et kognitiivsed kalduvused üldse rolli ei mängi"."Võrdlevas keeleteaduses on keskendutud universaalidele ja kognitiivsetele seostele, kuna tahetakse midagi selgitada," arutles Haspelmath. "Öelda, et mängus on kultuuriline evolutsioon, tähendab, et me ei saa seletada, miks keeled on sellised, nagu need on – mis on suuresti õige, aga mitte kogu tõde."Vaata veel:Are languages shaped by culture or cognition? (Nature News)Evolved structure of language shows lineage-specific trends in word-order universals (Nature, aprill 2011)
