Ultravioletne laup toob ussikese nokka
Toimetas Priit EnnetKuidas teab linnuema otsustada, millisele pojukesele toidupala noka vahele pista? Võib ju arvata, et selle järgi, kes kõvemini kisab või suukese laiemini avab, aga Hispaania teadlased teatavad nüüd, et tähtsusetu ei ole ka see, kuidas linnupoeg ultraviolettvalguses välja paistab. Kellel laup UV-kiirgust rohkem peegeldab, on suurem lootus paluke endale saada. On teada, et linnud näevad UV-kiirgust, aga polnud teada, mis kasu neil sellest on. Jesús Avilés ja ta kolleegid panid oma uurimistöös tähele, et suuremakasvulistel siniraapoegadel peegeldab otsaesine vähem ultraviolettkiirgust kui nende nõrgukesematel õdedel-vendadel. Teadlased kaalusid 84 linnupoega täpselt ära ja määrisid neil otsaesised kreemiga kokku. Kreemi oli kahesugust. Mõnedel juhtudel laskis see ultraviolettkiiri läbi, teistel juhtudel mitte. Nad viisid linnupojad pessa tagasi ja lasid vanematel neid neli tundi toita. Siis korrati kaalumist, et teada saada, kellele kui palju süüa oli antud. Nii tuligi välja, et suurtes pesakondades andsid linnuisa ja linnuema rohkem toitu neile poegadele, kelle otsa ette määritud kreem laskis UV-kiirgust läbi. Nende pojukeste laubal nägid vanemad intensiivsemal kujul ultraviolett-toone, mis inimsilmale nähtamatuks jäävad. Sellest võibki järeldada, et toidupalake läks eelistatult selle noka vahele, millest ülalpool säras eredamalt vastu ultraviolettvalgust. Ultraviolett-toonid on linnuvanematele märk sellest, et järeltulija on veel natuke nõrguke. Avilés ja kaasautorid kirjutavad avastusest ajakirjas Behavioral Ecology and Sociobiology. Vaata veel: Birds feed 'shiny' chicks bigger helpings of food (New Scientist)
