Kliimamuutuse mõju puude kasvule ja viljakusele
Toimetas Astra KallasmaaNational Science Foundation'i (NSF) poolt läbiviidud uurimuse kohaselt mõjutavad muutused kliimas ka puude kasvu ja viljakust (elujõuliste seemnete moodustamise võimet) enam kui seni arvatud. Uuringust, kus vaadeldi 27 000 erinevat liiki 18 aasta jooksul, selgub, et üks paljudest faktoritest, mis puude paljunemist ja kasvu mõjutab, on varajane kevadine soojenemine.Teadlaste sõnul on puude ellujäämise seisukohalt tähtis riskifaktor ka suvised põuad - faktor, millele seni on vähe tähelepanu pööratud. Männid, jalakad, pöögid ning magnooliad on kliimamuutustele eriti tundlikud. Uurimustulemuste põhjal loodavad teadlased paremini ennustada, millised liigid ja mis põhjustel on kliimamuutuste mõjude eest eriti kaitsetud. Artikli põhiautor James Clark Duke'i Ülikoolist ja tema kolleegid kogusid andmeid 27 000 erineva puu kasvu, suremuse ning viljakuse kohta. Mõõtmised viidi läbi vähemalt korra iga 3 aasta tagant.NSF'i Keskkonnabioloogia osakonna direktori Alan Tessier'i sõnul demonstreerib antud uurimus, et praegused mudelid, mille abil ennustatakse, millised puuliigid on kliimamuutuste mõjude suhtes kõige haavatavamad, on piiratud. Samas illustreerib see uurimus ökoloogiliste faktorite, nagu näiteks liikidevaheline konkurents,  suurt osatähtsust.Selline uus lähenemine võimaldab teadlastel arvutada mitmete faktorite osatähtsust nii üksikuna arvesse võttes kui ka kombinatsioonides- sealhulgas ka kohalike muutujate mõjud nagu näiteks puude omavaheline konkurents päikesevalguse nimel ning suviste põudade mõjud.Clarki sõnul seisneb probleem selles, et mudelid, mida teadlased on seni kasutanud puude vastusreaktsiooni kliimamuutustele ennustamiseks, keskenduvad peamiselt ainult puude liigirohkuse ruumilistele variatsioonidele- nende levikule ja tihedusele mingil geograafilisel alal."Kui kõik samaliiki puud kasvaksid samades tingimustes (sama valgus, niiskus, pinnas ning konkurents ressursside pärast), võiks sellisest üldistavast kõiki puuliike hõlmavast ruumilisest analüüsist piisata," selgitab Clark. "Sel juhul ei peaks teadlased kliimamuutuse tagajärjel  bioloogilise mitmekesisuse kadude ennustamisel muretsema demograafiliste erinevuste ja riskifaktorite pärast. Kuid tegelikus maailmas me peame.""Puud on kliimamuutustele tegelikkuses palju tundlikumad kui seda on võimalik regionaalsete kliima keskmiste põhjal tõlgendada," ütleb Clark."Väljendades koguseliselt liikidevahelise konkurentsi ja kliimamuutuste suhtelist osatähtsust ja mõju nii aja kui vahemaa lõikes, on meie väljatöötatud mudel suunatud just sellele vajadusele ning sellest on võimalik planeerimisel juhinduda," selgitab Clark.
