Kliimamuutus maalib maailma 'siniseks'
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Ajakirjas Journal of Animal Ecology ilmunud uurimuse kohaselt nihkuvad globaalse kliimamuutuse tagajärjel loomapopulatsioonid sinisesse spektrisse ehk nende arvukuses toimuvad kõikumised muutuvad üha kiiremaks, mis omakorda võib suuresti mõjutada liikide väljasuremisriski.   Ökoloogid ei kasuta spektrivärvusi otseses mõttes. Selle asemel kasutatakse termineid 'sinine' ja 'punane' kirjeldamaks keskkonnas ning loomapopulatsioonide arvukuses toimuvate muutuste kiirust. Teoreetilise raamistiku kohaselt peaks keskkonna muutuste värv peegelduma ka loomapopulatsioonides.   Praktikas on selliste mudelit paikapidavust välitöödel kogutud praktiliste andmetega raske kontrollida. „Argiseid või kasuaalseid seoseid saab luua ainult korratavate eksperimentidega, mille parameetreid on võimalik muuta, aga paraku on meil ainult üks Maa, seega pole see ajalisel ja ruumisel skaalal võimalik,“ tõdes Bernardo  Garcia Carreras, uurimuse esimene autor ERR-le. Küll aga näitavad lihtsamad mudelid, et populatsioonid muutuvad keskkonnaga sarnaselt järjest sinisemaks.   Eelmised uurimused on samas näidanud, et populatsioonide spektrivärvus mõjutab selle väljasuremisriski. Statistiliselt on sinisemad populatsioonid väiksemas ohus, kui punased, kelle arvukus kasvab aeglasemalt. Erinevuse tekitab tõenäosusteooria – on tunduvalt tõenäolisem, et ebasoodsatele kasvutingimustele järgnevad paremad tingimused, kui keskkonna tingimused kiiremini muutuvad. See annab omakorda sinistele populatsioonidele kasvuks eelise.   Garcia-Carreras'e sõnul ei kinnita aga uurimus, et kliimamuutused liikidele kasuks tuleksid, kuna keskkonna tingimustes toimuvad võnkumised on ainult üks liikide ellujäämist mõjutav faktor. Teised olulised tegurid nagu üldine temperatuurimuutus ning elukeskkondade hääbumine võivad sinisema maailma kasulikuma külje ära nullida. „Nii peaksime me näiteks ilmaekstreemumite mõju uurimiseks kasutama tunduvalt kõrgema resolutsiooniga mudelit, kus lähtutaks näiteks päeva -või tunnikeskmistest temperatuuridest,“ selgitas ökoloog.   Antud juhul kasutas Garcia-Carreas koos oma kolleegidega mineviku keskkonna värvuse määramiseks Climatic Research Unit'i ja Globaalse Kliimaajaloo Võrgustikust pärit andmeid. Keskmise populatsioonides toimuvate kõikumiste uurimiseks lähtuti Globaalsest Populatsioonidünaamika Andmebaasist (GPDD), mis jälgib 146 erineva liigi populatsioonides toimuvaid muutusi. Kuigi üleilmne trend näitab nihkumist punasest keskkonnast sinise keskkonna suunas, on ka erandeid.   Aasia ning Austraalia tunduvad nihkuvat aeglastemate kõikumiste poole, ehk punasemasse keskkonda. Viimases toimuvad muutused on korrelatsioonis ka loomapopulatsioonidega. „Me ei ole veel kindlad, mis seda põhjustab. See nõuaks laiamahulist uurimistöö läbiviimist, mida oleks kindlasti huvitav läbi viia, ent me ei ole veel nii kaugele jõudnud,“ nentis Garcia-Carreas.   Kuigi üldine loodud seos ei tundu väga tugev olevat, peab töörühm seda pigem liigse taustamüra süüks. GPDD-st pärit andmeid ei lahatud liikide kaupa, vaid tehti üldistusi. „Üks võimalus oleks keskenduda ainult ühele loomadegrupile nagu imetajatele või lindudele,“ mõtiskles Garcia-Carreas. Samuti on ka temperatuuride mõõtmistega seotud alati mõningane määramatus, mida saab lahendada ainult mastaapse uurimusega, kus kasutatakse identseid meetodeid.   Töörühma uurimus ilmus 5. aprillil ajakirjas Journal of Animal Ecology. 
