Ida-Aafrikat kuivendas troopilise ookeani veeringe
Toimetas Mart ZirnaskAafrika idaosa paari miljoni aasta taguse kuivemaks muutumise võis põhjustada nihe troopilise ookeani veeringes, pakuvad Columbia ja Yale'i ülikooli teadlased. See aitaks ühtlasi valgust heita perioodile, mil oluliselt teisenes kogu planeedi kliima.Avastuseni viisid India ookeani nn foraminifeerid – ka kambrilistena tuntud planktonilised ainuraksed, kelle lubiainest kodadest on moodustunud suur osa maailmamere põhjasetetest. Vee temperatuuri tõustes omistavad foraminifeerid aina kergemini magneesiumi, ning just seda näitasid Columbia ülikooli uurijate poolt Austraalia lääneranniku lähistelt võetud settesüdamikud: umbes 2 miljoni aasta eest hakkas pisiorganismide magneesiumisisaldus sealsetes vetes selgelt suurenema, vahendab Nature News. Järelikult soojenes ka ookean.Siiski: Vaikse ookeani teisel serval, Aafrika idarannikul, toimus tol ajal hoopis jahenemine. Säärase erisuse taustaks on paarkümmend tuhat aastat väldanud niiske-kuiva tsükkel, mille tingis Maa veidi laperdav pöörlemine ja elliptiline orbiit. "See märguanne on tohutu," viitas uurimisrühma juht, Columbia ülikooli meregeoloog Peter deMenocal.Vahemikus 2-4 miljonit aastat tagasi jahenes Maa soe kliima jäätumiseni – ent võttis ühtlasi just siis praegusega sarnase hooajalise kuju, tuues arvatavalt endaga ka savannid ja rohumaad. Avastatud "nihe" India ookeani pinnatemperatuurides langes ühelt poolt kokku ajaga, mil Ida-Aafrika kiirelt kuivemaks muutus, teisalt aga hakkas samal perioodil välja kujunema praegune Vaikse ookeani veeringe.Võimalikku seost – et Ida-Aafrika kuivenemist võis hoogustada just India ookeanis toimunu – testiti Yale'i ülikooli klimatoloogide abil. Ning tõepoolest: kliimamudeldamise põhjal kahandas nende vete soojenemine sademed Ida-Aafrika eri piirkondades 30 kuni 80 protsenti.Globaalset kliimat mõjutab enim just troopikas toimuv. Sestap ei ole 2-4 miljoni aasta tagune muutustefaas ilmselt vähem oluline kui jääajad ise, arutlevad uurijad. Siiski pole nihke põhjused veel kaugeltki selged – küll aga näib pilt nüüd selgem Aafrika puhul. "Vähemalt kliima kuivenemise osas on minu arvates nüüd asi kotis," mõtiskles deMenocal.Ka evolutsiooniliselt mahuks sellesse perioodi palju märkimisväärset – sealhulgas näiteks varaseimad märgid nii rohusööjatest kui homo erectusest. "Jah, toimus igavane hulk asju, ja kõik kattub selle kliimamuutusega," rääkis deMenocal. "Aga me ei saa tõendada, et need asjad on seotud."Uurimisrühm esitles oma tööd hiljutisel Ameerika Geofüüsika Ühingu konverentsil.Vaata veel:The drying of East Africa (Nature News)
