Teadlased leidsid viis uut Parkinsoni tõvega seonduvat geeni
 Toimetas Katrin Sak  Suuremahulise geneetilise analüüsi käigus õnnestus teadlastel kindlaks teha Parkinsoni haigusega seotud uued geenid. Ajakirjas Lancet avaldatud töös vaadeldi peaaegu 8 miljonit võimalikku geenimuutust (mutatsiooni) ja selle tulemusena leiti viis uut haigusseoselist geeni. Koos eelnevalt teadaolnud kuue haigusseoselise geeniga lisas antud töö tõendust väitele, et vastava degeneratiivse haiguse põhjus peitub vähemasti osaliselt geenides.   Avastus ei tähenda veel uute ravide olemasolu. Siiski on eksperdid optimistlikud ja arvavad, et ravile ollakse lähedal. Parkinsoni haiguse korral esinevad peamised geenimuutused on leitud ja kuigi kõiki pusle tükke ei ole veel koos, ei olda sellest enam ka kaugel. Hinnatakse, et diagnostiline test võib valmis saada isegi mõne aastaga.   Veel suhteliselt hiljuti ei olnud teadlased kindlad, mis Parkinsoni haigust põhjustab. Arvati, et olulised on keskkonnategurid, sh kokkupuude kemikaalidega või eelnevad peatraumad.   Antud töö käigus analüüsiti enam kui 12 000 Parkinsoni tõve patsiendi ja üle 21 000 terve eurooplase ja ameeriklase geeniproovi. Inimesed, kel oli enim mutatsioone üheteistkümnes haigusseoselises geenis, omasid 2,5 korda kõrgemat tõenäosust haiguse arenguks. Keskmisel inimesel on risk elu jooksul Parkinsoni tõvesse haigestuda 2.5 %. Neil, kelle lähisugulased on olnud haiged, on vastav tõenäosus umbes 6 %. Tegemist on degeneratiivse ajuhaigusega, mille sümptomiteks on värisemine, liikumise jäikus ja aeglus. Enamasti tabab haigus üle 50-aastaseid inimesi, siiski areneb see tõbi mõnikord ka noorematel. Ekspertide hinnangul on haiguse põhjused komplekssed, hõlmates nii geneetilisi kui ka keskkonnategureid.   Parkinsoni tõvega seonduvate geenide kindlakstegemine võib pakkuda täpsemat seletust teguritele, mis haiguse vallandavad, ja viia ühtlasi ka uute ravivõimaluste väljatöötamiseni. 
