Kuningliku Seltsi raport: Hiina teadus kasvab hoogsalt
Toimetas Mart ZirnaskInglise Kuninglik Selts avaldas üleilmse teaduskoostöö alase raporti, mille järgi on enim kasvamas Hiina teaduse maht ja mõjukus. Nii näiteks pärines Hiina uurijatelt kümnendik aastatel 2004-2008 rahvusvahelistes teadusajakirjades avaldatud artiklitest.Raport kandis pealkrija "Teadmised, võrgustikud ja riigid: üleilmne teaduskoostöö 21. sajandil". Koostöö peamiseks mõõdupuuks olid eelretsenseeritavates ajakirjades ja ingliskeelsete kokkuvõtetega teadusartiklid.Hiina tõus – maailma teiseks suurimaks publitseerijaks, mööda Suurbritanniast – pole üllatav, viidatakse uurimuses. Viimasel kümnendil on sealsed teadus- ja arenduskulutused aastas kasvanud keskeltläbi 20%; 2020. aastaks plaanitakse neid veelgi tõsta. Analüüsi põhjal peaks Hiina selleks ajaks teadusartiklite arvult mööduma ka Ameerika Ühendriikidest – riigist, mille teadlastelt praegu pärineb viiendik eelretsenseeritud publikatsioonidest. Veelgi enam: kõige sirgjoonelisemate stsenaariumide järgi võiks see juhtuda juba aastal 2013.Hiina esilekerkimine on USA Teaduste Akadeemia pannud järeldama, et "meie eelised ei ole enam unikaalsed" ning Inglise Kuningliku Seltsi hoiatama, kuidas "positsioon, mida on ehitatud aastakümneid, võib kiirelt kaduda". Teisest küljest – ligi 60% maailma teaduskulutustest tehakse ikkagi Ühendriikides, Suurbritannias, Jaapanis, Saksamaal ja Prantsusmaal. Kasvutempot kõrvale jättes on "supervõimude" ülekaal praegu endiselt kõigutamatu."Hiina võib igal aastal "lisada endale ühe Iisraeli"," osundatakse uurimuses publikatsioonide hulka analüüsides. "Aga seda võrdlemisi väikese baasi kontekstis. Teadus küll leiab aset rohkemates kohtades, aga jääb siiski kontsentreerituks. Juhtivatesse linnadesse koondunud lipulaeva-ülikoolid jäävad teadustöö keskmeteks ka edaspidi."Meeldiva üllatusena viidati uurimuse esitlusel aga ka teaduse jõudsale arengule mõnedes kaugel tagapool sörkivates riikides: Tuneesias, Kataris, aga ka Iraanis ja Türgis.Riikide teadustöö kvaliteeti hinnati uurimuses peamiselt tsiteeringute arvu kaudu – ning siin ei ole hiinlaste tõus aastatel 2004-2008 olnud sugugi nii hoogne. Nagu viidati uurimuse esitluskonverentsil: Hiina ja ülejäänud "uute tulijate" väärtuslike partneritena tajumiseni läheb juhtriikidel veel aega. Siiski, teise olulise kvaliteedimärgi – maailma suurimal üksikturul Ameerika Ühendriikides registreeritud patentide – osas oli Hiina taas üks tõusuteel välisriike.N-ö kirvereegli järgi tsiteeritakse teadusartiklit seda rohkem, mida rahvusvahelisem on selle autorkond. Eri riikide koostöös valminud publikatsioonide hulk on viimase 15 aastaga samuti selgelt tõusnud – ning selles kontekstis jooksis uurimusest läbi ka Eesti, nimelt Euroopa Liidu teaduskoostöö-kaardil.Ühispublikatsioone peegeldavas võrgustikus paikneme endiselt äärealal – ent võrreldes aastatuhande algusega on siinsed teadlased siiski selgelt tihendanud ühiseid tegemisi näiteks Suurbritannia ja Saksa uurijatega. Eestit nende riikidega ühendav joon viitab, et aastatel 2004-2008 avaldati vähemalt 25 uurimust, mille autoritena märgiti ära nii sealsed kui meie ülikoolides töötavad teadlased.Loe veel:Knowledge, networks and nations (Inglise Kuningliku Seltsi uurimus, sh PDF)
