Soolestiku bakterid võivad mõjutada aju arengut
 Toimetas Katrin Sak  Rahvusvaheline teadlasrühm leidis, et head bakterid võivad mõjutada imetajate aju arengut ja ka täiskasvanuea käitumist. Uuring publitseeriti ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.   Teadlased võrdlesid kahe erineva hiirerühma käitumist ja geeniekspressiooni. Ühes rühmas olevad loomad kasvatati üles tavapärases mikroorganismidega keskkonnas, teised kasvasid aga mikroorganismide puudusel (nn mikroobivabad hiired). Täiskasvanueas käitusid sellised hiired erinevalt, näidates, et soolestiku bakterid võivad mängida rolli imetajate aju arengus.   Mikroobivabad hiired olid aktiivsemad ja võtsid ette rohkem riskantseid toiminguid kui normaalsed loomad. Kui sellised hiired puutusid elu alguspooles kokku mikroorganismidega, oli nende täiskasvanuea käitumine sarnane sünnist saadik normaalses keskkonnas kasvanud loomadele. Toimides aga mikroobivabades tingimustes üleskasvanud täiskasvanud hiirtele bakteritega, mingeid käitumismuutusi enam ei täheldatud.    Aju geeniuuringute käigus tehti kindlaks, millised geenid ja signalisatsiooonirajad on hõivatud õppimis-, mälu- ja motoorse kontrolli protsessidesse. Mikroobivabadel hiirtel esines vastavates protsessides olulisi muutusi. See näitab, et soolestiku mikroorganismide kolonisatsioon varajases lapsepõlves seostub aju arenguga. Elu alguses esineb teatav kriitiline periood, mille vältel mikroorganismid mõjutavad aju ja muudavad seeläbi käitumist hilisemas elus. Bakterid ei reguleeri mitte ainult signaalaineid, vaid näivad mõjutavat ka sünaptilisi funktsioone. Praegu kehtib see teadmine vaid hiirte korral; heade bakterite toime kohta inimese aju arengule on veidi vara veel midagi öelda.  Vaata lisa: http://www.sciencedaily.com/releases/2011/02/110201083928.htm 
