Surnumere setetest leiti mõõdupuu iidsetele maavärinatele
Toimetas Mart ZirnaskTel Avivi ülikooli geofüüsikud avastasid, et maavärinate mõjul võis Surnumere setteid kümnete tuhandete aastate eest segi paisata sama füüsikaline protsess, mis vee pinnale laineid tekitab. Selle loogika najal võiks vähemalt veekogusid puudutanud maavärinaid analüüsida ka märksa kaugemast minevikust kui seda lubavad praegused, sajakonna aasta taha ulatuvad seismograafilised andmed.Mõnikümmend tuhat aastat tagasi paiknes praeguse Surnumere kohal selle eellane – sügav Lisani järv. Sealsete alade setteid on ajalooliselt ümber kujundanud tosinkond maavärinat: nihkuv maakoor paiskas raskemad alumised mudakihid kõrgemale, tekitades uue tektoonilise sette, nn bretša.Just siit koorus Tel Avivi ülikooli geofüüsikute hüpotees. Nende, justkui mustriliste setete kujunemisloogikat mõistes saaks kaudselt hinnata teistegi kümnete tuhandete aastate taguste (veekogusid puudutanud) maavärinate mastaape – samas kui praegune seismograafiline andmestu ulatub jämedas joones sajakonna aasta taha. "Jah, see on mõõdupuu ammuste värinate mõjufaktorile," rääkis ülikooli pressiteenistusele uurimisrühma juht, geofüüsika professor Shmuel Marco. "Fossiilne seismograaf, kui soovite."Sisult tähendab "fossiilne seismograaf" arvutimudelit. Surnumere-eelse järve kahest piirkonnast koguti ja pildistati üles enam kui 300 eri suuruses setteproovi ning analüüsiti siis nende moondumist ja geomeetriat maavärina tingimustes. Ilmnes, et deformatsioon algab pisemate lainesarnaste "voltidena", mis seejärel keerukamalt justkui längu vajuvad ning lõpks katkendlikumalt laiali jaotuvad. Ehk: kinnitust sai uurijate hüpotees, et maavärina tagajärjena võib veekogu põhjasetetes toimuda sisuliselt sama protsess, mis tuule mõjul vee pinnal laineid moodustab – nn Kelvin-Helmholzi ebastabiilsus. See omakorda tähendab, et puhuti võib maavärinate geoloogiliste tagajärgede osas keskset rolli mängida just mittelineaarne füüsika, on uurijad kirjutanud ajakirjas Geology.Setete moondumine ilmnes seejuures seda selgemalt, mida tugevam oli maavärin. Sarnaseid mustrilisi deformatsioone on täheldatud ka India idaosas ning Kagu-Aasias Sumatra saarel pärast 2008. aasta maavärinat magnituudiga 6,7.Tõsi, kümnete tuhandete aastate taha ei näe – Lisani järve iidseid setteid võisid siiski ümber kujundada ka mõningad teised protsessid. Ometi viitavad uurijad, et sidudes Kelvin-Helmholzi ebastabiilsuse maavärinate sumbumismudelite ja lõppeks asukohaga, saaks setete põhjal tinglikult hinnata ka väga ammuste värinate magnituudi. Olgugi et üksnes aladel, mis lõikuvad järvede või meredega. "Seal oleme jälgimisakent laiendanud kaugemale kui sadakond aastat," toonitab professor Marco.Vaata veel:A Seismograph for Ancient Earthquakes (Tel Aviv University)
