Hüpotees: Euroopasse rännanud inimlased ise tuld ei teinud
Toimetas Mart ZirnaskEeldatakse, et Aafrikast jahedavõitu Euroopasse rännates pidid inimese eellased juba oskama tuld teha. Võimalike esimeste tuleasemete jälgi analüüsinud teadlased pakuvad aga, et enam kui pool miljonit aastat aeti meie kontinendil läbi ilma selle oskuseta.Võrreldes näiteks kivist tööriistadega jätab ammuse lõkkeaseme tuhk ja süsi arheoloogidele märksa küsitavamaid jälgi. Sestap on  sihipärase tuletegemise algust kõikjal keeruline määratleda – aga rohkem kui miljoni aasta eest Euroopasse jõudes pidi see inimese eellastel juba käpas olema, pakuvad antropoloogid enamasti. Leideni ja Colorado ülikooli teadlaste Vil Roebroeksi ja Paolo Villa analüüsi põhjal hakkas tuletegemine arheoloogilistes leiukohtades selgelt sagenema aga üksjagu hiljem, alles 400 000 aastat tagasi. Teisisõnu, pole võimatu, et varased eurooplased said 600 000 aastat hakkama omal käel lõket süütamata, vahendab Nature News.Ajakirjas PNAS avaldatud uurimuses dateeritakse varaseimateks ehk 400 000 aasta taha säilmed Saksamaal Schöningenis asunud tulekoldest ning söestunud puutööriistad ja kasutatud tulekivi, mis pärinevad Inglismaa idaosast Beeche'i koopast. Leiukohtade põhjal näib seejuures, et ka neandertallased kasutasid tuld üsna järjepidevalt – teisisõnu, evisid oskust, mida antropoloogid neile seni pigem omistanud ei ole.Siiski – üks leiukoht Iisraelis näikse viitavat juba 780 000 aasta tagusele tuletegemisele; Aafrikast on vastukäivate hinnangute järgi avastatud sarnaseid märke – söestunud luid – aga koguni 1,6 miljoni aasta tagant. Inim- ja loodustekkelise tule eristamine arheoloogiliste andmete põhjal on vastuoluline ülesanne; ometi pooldavad uurijad Aafrika puhul looduslikku tulekahju. Pikse põhjustatud põlengut, mida kaasaegse inimese eelkäijad lihtslt ära kasutama olid õppinud, ja mis nende enese vastavatele oskustele ei viita.On pakutud, et oskusel tuld süüdata oli tähtis roll inimaju suuremaks kasvamisel: soe toit seedus kiiremini ning aju arenemiseks jäi rohkem energiat. Selle oletuse foonil – mis, tõsi küll, ei ole laialdaselt omaks võetud – seavad Roebroeks ja Villa kahtluse alla kogu haakuva käsitluse, et just tuli "tegi inimesest inimese", viitab Nature.Vaata veel:Early Europeans unwarmed by fire (Nature News)On the earliest evidence for habitual use of ﬁre in Europe (PNAS, märts 2011)
