Hüpotees: Kaasaegne inimene põlvneb Aafrika lõunaosast, mitte idast
Toimetas Mart ZirnaskAafrika loodushõimude DNAd uurinud teadlased pakuvad, et kaasaegne inimene pärineb Ida-Aafrika asemel hoopis sooja mandri lõunaosast. Senised pärilikkusaine analüüsid ja arheoloogilised leiud räägivad siiski teist keelt.Stanfordi ülikooli geneetikute juhitud uurimisrühm kogus sülje-DNAd Aafrika väheuuritud hõimudelt – Hadza ja Sandawe pügmeedelt Tansaanias, Khomani bušmanidelt Lõuna-Aafrikas ja veel kolmelt kogukonnalt. Seejärel võrreldi seda paarikümne varem põhjalikumalt uuritud sooja mandri hõimu ning kontrastiks ka Kesk-Itaaliast pärineva DNAga, vahendab Nature News.Uurijad vaatlesid eri populatsioonide lõikes nn üksiknukleotiidi polümorfisme – erinevusi üksikute DNA nukleotiidide (A, T, C või G) asetuses. Ehk: ühe hõimu puhul võib teatav lõik pärilikkusainet sisaldada A-nukleotiidi, teisel aga asub samas positsioonis hoopis C-nukleotiid. Säärased erisused aitavad lõppeks välja joonistada ka kahe hõimu evolutsioonilist lahknevust.Nüüd näitasid analüüsid teistest erinevana Khomani ja Namiibia bušmanite ning praegu Aafrika keskosa vihmametsades elavate Biaka ja Tansaania Sandawe pügmeede pärilikkusainet. Ehk: need rahvad näivad ülejäänuist vanematena – ning eelkõige bušmanide praegune asustusala lubabki pakkuda kaasaegse inimese "hälliks" Lõuna-Aafrikat. Populatsioone, mis tuhandeid aastaid elasid teistest hõimudest eraldatuna, järeldavad uurijad.Just geograafia tõstatab aga ka vastuargumente. Teiste uurijate hinnangul ei ole alust arvata, nagu kujunenuks Aafrika populatsioonid tõesti välja nimelt seal, kus need praegu paiknevad. Teiseks: ka käesoleva uuringu valim oli geograafiliselt pigem kitsas."Mina oleksin päritolu lokaliseerimisega ettevaatlik," rääkis Nature Newsile Londoni loodusloomuuseumi tuntud antropoloog Chris Stringer. "Bušmaneid seotakse paljude kaljujoonistustega – see näitab, et nad olid kunagi ilmselt rohkem hargnenud. Ei usu, et oli olemas üks Eedeni aed, kus kõik juhtus."Ka uurimisrühma juht, Stanfordi geneetik Brenna Henn nendib kitsaskohti. Aga viitab ühtlasi, et rändamise käigus liigub tavaliselt mujale vaid osa hõimust – ja algne hõim jääb nendega võrreldes geneetiliselt erinäolisemaks. Ehk: kui näiteks bušmanid jõudnuks  Lõuna-Aafrikasse idast, peaks nende pärilikkusaine praegu märksa vähem silma torkama. "Meie andmed seda ei näita," mõtiskles Henn. Kõik senised arheoloogilised leiud viitavad kaasaegse inimese hällina siiski Ida-Aafrikale; liiati on ära näidatud, et maailma rahvad kannavad endas teatud järjestusi just Ida-Aafrikast leitud DNAst. Henn juhib siin tähelepanu analüüside nappusele. "Paljusid Aafrika inimrühmi, iseäranis Lõuna-Aafrikas, on geneetiliselt vähe uuritud."Uurimisrühma töö ilmus Ühendriikide teaduste akadeemia toimetistes (PNAS).Vaata veel:Out of southern Africa (Nature News)Hunter-gatherer genomic diversity suggests a southern African origin for modern humans (PNAS, märts 2011)
