Osa Antarktika jääst tekkis «alt üles»
Toimetas Mart ZirnaskAntarktise jääkilp ei kasva mitte üksnes pealt-, vaid ka altpoolt, avastasid mitme kilomeetri paksuse jää alla peidetud "kummitusmägesid" ehk Gamburtsevi mäeahelikku uurinud teadlased.Alpidestki suurem Gamburtsevi ahelik paikneb Antarktika idaosas – kuni neljakilomeetrise jäämassiivi all. Jääst läbi tungivate radarite ja kolmemõõtmelise arvutimudeli abil uuriti aastatel 2007-2009 põhjalikult nende kujunemist. Üheks selle esimestest viljadest on avastus, et Ida-Antarktika kilp pole kasvanud mitte ainult igaühele hoomataval moel – peale sadanud lume jäätumisel –, vaid ka sügaval "lõksus" oleva lahtise vee külmumisel ülemiste kihtide külge."Tavaliselt mõtleme jääkilpidest nagu koogist – kui sinna midagi lisatakse, siis ülalt, ühe kihi haaval," rääkis uurimisrühma üks juhte, Columbia ülikooli geofüüsik Robin Bell. "Siin aga süstitaks justkui ka altpoolt juurde tõeliselt paks suhkruvaap." Lahtine vesi – järved – avastas tuumikult sama uurimisrühm Antarktise jääkilbi alt aastal 2006. Järvi moodustab pealmiste kihtide põhjustatud isolatsioon, mis maakoorest kiirgavat või liikuva jää hõõrdumise tekitatud soojust välja ei lase. Sügavale maetud jää Gamburtsevi aheliku orgudes sulab – ja säilitab tohutu rõhu tõttu vedela oleku ka siis, kui asub normaalsest sulamispunktist madalamal. Ent jääkilbid liiguvad pidevalt, surudes ka vaba vett mööda orgude nõlvu kõrgemale. Seal langeb ka rõhk ja ülimadalaks jahutatud vesi võib peaaegu hetkeliselt külmuda – ülal paikneva massiivi külge. Jääkilp deformeerub ja selle struktuur muutub.Jääkilbi paksus Gamburtsevi aheliku kõrgeimas piirkonnas – mida teadlased uurisid – ulatub kolme kilomeetrini. Puhuti hõlmab "alt üles" tekkinud jää sellest peaaegu poole. See tähendab, et senised jääkilpide dünaamika mudelid tuleks ümber vaadata, viitab Bell. "Näib, et need peaksid sisaldama ka allpool asuvat vett."Tõsi, vett on mudelites senigi oluliseks peetud – aga peamiselt "määrdeainena". Pakutakse, et jää ja aluskivimite vaheline õhuke veekiht võib liigutada näiteks Gröönimaa liustikke. Ent: teadlaste hinnangul võis ka sealset jääd kujundada seesama "valepidine" külmumine.Gamburtsevi mäeahelik avastati 1958. aastal. On pakutud, et see võib olla kogu Ameerika Ühendriikide mõõtu Ida-Antarktise jääkilbi tekkepaik.Uurimisrühma artikkel ilmus ajakirjas Science.Vaata veel:Some Antarctic Ice Is Forming from Bottom (EurekAlert)Widespread Persistent Thickening of the East Antarctic Ice Sheet by Freezing from the Base (Science, veebruar 2011)
