Null vererühmaga inimestel on väiksem südameataki risk 
 Toimetas Katrin Sak  Teadlastel õnnestus avastada geen, mis suurendab südameveresoonkonna haiguste riski. Samaaegselt näidati, et null vererühm võib pakkuda mõningast kaitset südameatakkide eest.    Kindlad geenid soodustavad aterosklerootiliste naastude moodustumist arterites. Kui sellised moodustised on juba tekkinud, mängivad südameatakkide tekkes rolli mitmed erinevad geenid. Pennsylvania Ülikoolis läbiviidud uuring näitas, et geneetika ja südameveresoonkonna tervis on omavahel tihedalt seotud. Mitte kõik südamehaigustega seonduvad geenid ei oma võrdset toimet ning haigusriskide hindamisel ja uute ravide arendamisel tuleb sellega arvestada.    Uuringus võrreldi umbes 13 000 pärgarteritõvega patsiendi andmeid peaaegu 7 400 terve inimese omaga. Et kindlaks teha, millised spetsiifilised geenid südameatakkide tekkes osalevad, võrreldi omavahel pärgarteritõve patsiente, kel kas oli või ei olnud esinenud südameatakke. Sellise töö käigus avastati uus geen ADAMTS7, mis seondus pärgarterihaiguste suurenenud riskiga. Samuti leiti seos veregrupi ja südameatakkide riski vahel. Kindel geen, mis vastutab null vererühma kujunemise eest, pakub südameatakkide osas kaitsvat toimet.    Siiski juhivad eksperdid tähelepanu, et kuigi null vererühm võib pärgarteri haigustega patsientidele südameatakkide eest mõningast kaitset pakkuda, ei pruugi see veel tähendada, et vererühm üksi säästab südameveresoonkonna murede eest. Null vererühmaga inimesed peaksid südamehaiguste ennetusel olema sama valvsad kui teiste veregruppide omanikud. Uuringu tulemused suurendavad lihtsalt teadmisi ateroskleroosi ja müokardi infarkti arengut soodustavate tegurite kohta. Praeguses seisus ei oma antud avastus mingeid otseseid ja vahetuid kliinilisi rakendusi. Samas võivad nad tulevikus laiendada arusaama haiguste tekkemehhanismi kohta ning ehk viia ka uute ennetuslike ja ravivate strateegiate väljaarendamiseni.    On selge, et pärgarteri ateroskleroosi ja müokardi infarkti risk kätkevad endas geneetilisi komponente. Antud töö lisab rõhku personaliseeritud meditsiini arendamise vajalikkusele. Veregruppi võib käsitleda lihtsa indikaatorina südameatakkide riski hindamisel. Praegusel hetkel ei ole siiski veel selgust, kas geneetiline testimine võiks aidata inimesi selle riski alusel kuidagi grupeerida või kas selline genotüübi teadmine omab mingit kliinilist väärtust ka sobivaima ravi valikul. Uuringu tulemused avaldati ajakirjas The Lancet.  Vaata lisa: http://health.msn.com/health-topics/heart-and-cardiovascular/articlepage.aspx?cp-documentid=100269034 
