Levinud kemikaal sekkub hormoonide töösse
 Toimetas Katrin Sak  Polütsüstiliste munasarjadega (PCOS) naistel on bisfenool A tasemed veres kõrgenenud. Tegu on laialdaselt kasutatava tööstusliku kemikaaliga. Ajakirjas Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism avaldatud töös kirjeldatud seos tõstatab küsimuse, kas antud ühend mängib rolli ka haiguse arengus.   Uuritud 71-l polütsüstilise munasarja sündroomiga naisel leiti verest keskmisest kõrgemad bisfenool A (BPA) tasemed, võrreldes sama vanuse ja kaaluga tervete naiste proovidega. Iseenesest ei tõesta see uuring veel, et kemikaal haiguse arengut soodustab. Seda võimalust peavad aga selgitama edasised tööd.   Polütsüstilised munasarjad on hormonaalne haigus, mis mõjutab arvatavasti kuni 10 % viljakas eas olevaid naisi. Patsientidel on normaalsest kõrgemad testosterooni tasemed, mis põhjustab mitmeid probleeme, sh ebaregulaarseid menstruatsioone, aknet, liigset karvakasvu ja raskusi rasestumisel.   Haiguse põhipõhjus ei ole tänaseks veel täielikult teada. Arvatakse, et tegu võib olla geneetilise komponendiga : paljudel PCOS-ga naistel esineb seda haigust ka emal või õel. Sageli on patsientidel suurenenud ka veresuhkrut reguleeriva hormooni insuliini tase ning arvatakse, et probleemid organismipoolses insuliini kasutamises võivad põhjustada PCOS-ga kaasnevaid hormonaalseid nihkeid. Kas keskkonnateguritel on siin kindlat rolli või mitte, ei ole veel päris selge.   Antud uuringus keskendusid teadlased just BPA-le, kuna tegemist on hormonaalsüsteemi töösse sekkuva kemikaaliga, millel on ka nõrk östrogeenile omane aktiivsus. BPA on väga laialdaselt kasutatav kemikaal. Juba aastakümneid on teda kasutatud plastiknõude (sh lutipudelite) valmistamisel ning plekist toidu- ja joogipurkide vooderdise koostises. Uuring näitab, et enamik inimesi omavad mõningast BPA hulka oma veres.   Hiljutistes loomkatsetes täheldati, et antud kemikaal võib mängida rolli kindlate vähitüüpide ja südamehaiguste arengus, aga ka laste aju arenguhäirete tekkes. Selle ühendi toimed inimesele on aga suures osas veel teadmata.   Ei ole selge, miks PCOS-ga naiste veres on BPA tasemed kõrgemad kui nende tervetel sookaaslastel. Samas on tõendeid, et BPA ja testosteroon võivad toimida vastastikku. Testosteroon näib suruvat maha ensüümi aktiivsust, mis aitab BPA-d kehast väljutada. Seega on võimalik, et just testosterooni kõrged tasemed põhjustavad PCOS-i patsientidel BPA koguste tõusu. Teisalt arvavad teadlased, et BPA võib kaudselt võimendada testosterooni hulka ning loomkatsed on näidanud, et see tööstuslik kemikaal võib mõjutada ka vere insuliini tasemeid. Seega võib vähemasti mõnedel naistel BPA omada teatavat rolli PCOS-i arengus. Iseenesest mõistetavalt on edasised uuringud vajalikud, et seda mehhanismi ja ka võimalikku kliinilist tähendust täpsemalt selgitada.   Siiani on BPA-ga seonduv suurim probleem keskendunud tema võimalikule toimele loodetele ja väikelastele. Nende hormonaal- ja närvisüsteem on alles arengus ja seetõttu ka kemikaali tekitatud kahju suhtes palju vastuvõtlikum.    Kanada ja Euroopa Liit on BPA kasutamise lutipudelites juba keelustanud ja paljud tootjad on selle kemikaali kasutamisest vabatahtlikult loobunud. Selle aine poolt tervisele avaldatava toime uuringud on aga üha jätkumas ja inimestel soovitatakse võimaluse korral kokkupuuteid BPA-ga vähendada. 
