Maailma vanimad fossiilid ei pruugigi olla fossiilid
Toimetas Mart ZirnaskPaari kümnendi eest Lääne-Austraaliast Pilbara regioonist leitud maailma vanimad sinivetikate fossiilid näikse olevat hoopis elutud mineraalid, ilmnes Ühendriikide Kansase ülikooli teadlaste analüüsidest.Lääne-Austraalia loodeosas paiknev Pilbara Apexi mandripank on üks kahest paigast Maal, kus on rikkumatult säilinud kuni 3,5 miljoni aasta tagust maakoort. (Teine on Kaapvaal Lõuna-Aafrikas.) Sealsest ränikivist leitud fossiile on peetud hapnikku tootvateks tsüanobakteriteks – ent seda ka vaidlusatud, viidates, et peened struktuurid pärinevad hoopis elutust hüdrotermaalsest grafiidist.Kansase ülikooli paleobiogeokeemikud võtsid eesmärgiks selle segaduse klaarida, vahendab Nature News. Tavapärast mõõtu proovidele lisaks võeti esmakordselt ka kümme korda pisemaid – vaid 30-mikromeetriseid lõike, mis andsid mikroskoobi all vaatlemiseks rohkem valgust. Tänu sellele ilmnes, et peened jäljed tsüanobakteritest olid tegelikult kivimimõrad – täidetud hallikasmusta rauamaagi hematiidi ning ränidioksiidi ehk kvartsiga. Mõlemad on maakoores laialt levinud mineraalid, mis ei ole bioloogilist päritolu.Oxfordi ülikooli paleobioloogia professor Martin Brasier määratles Apexi panga fossiilid hematiidina juba 2002. aastal (analüüsides kivistist nimega "punane banaan").Tõsi: vaadeldud struktuuride ümbert märgati nüüd süsinikulist materjali, mis võib siiski olla tekitatud millegi elava poolt. Uurimisrühma juht, Kansase ülikooli paleobiogeokeemia professor Alison Olcott Marshall pakub, et eksikombel just (ja ainult) seda analüüsides võidigi varem järeldada, et leiud on "elusad".Paraku aga, nagu viitab Brasier, on Apexi ränikivi struktuur õnnetul kombel äärmiselt segane – tina, tsinki, vaske, raudoksiidi ja kvartsi sisaldav "pundar". Ehk: ühest järeldust ei maksa teha seegi kord, ja tegelikult võis asi minna pigem keerulisemaks.Vaata veel:Filamentous figments in the Apex Cherts (Nature News)
