Maa dünamo pöörleb arvatust aeglasemalt
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Cambridge'i teadlaste töörühma uue analüüsi kohaselt pöörleb Maa sisetuum sadu tuhandeid kordi aeglasemalt kui seni arvatud, geoteaduste doktorandi uurimus pakub samuti lahendust ka praeguseni valitsenud ebakõlale sisetuuma pöörlemiskiiruse ning selle poolkerade kasvu vahel. Maa raudne sisemus ei pöörle sugugi mitte sama kiiresti kui selle pind. Planeedi 2,400 kilomeetrise läbimõõduga raskematest elementidest koosnev tahke sisetuum tekitab oma pöörlemisega Maa magnetvälja, ilma milleta ei saanuks elu kunagi tekkida. Magnetväli kaitseb planeeti ülikiiresti liikuvate laetud osakeste ehk kosmilise kiirguse eest. Seetõttu on geodünamo juba pikka aega teadlaste huviobiidil olnud.  Eelmised seismiliste lainete analüüsid on näidanud, et sisetuum pöördub aastas ligikaudu kraadi võrra rohkem kui planeedi pind. Iga 900 aasta kohta teeks sisetuum ühe pöörde rohkem. „Hoolimata kasutatud meetodite täpsusest muud vaatlusandmed sellega päris hästi ei klappinud,“ naeratas Lauren Waszek ERR-le antud intervjuus. Sisetuuma külge hangub läänepoolkeral järjest uut materjali, samas kui idapoolkeral sele pind üha sulab. Seetõttu ei ole poolkerad täiesti ühesugused, kuigi seniste analüüsidepõhine pöörlemiskiirus selle paratamatult tingiks.  „Seega tuletasime me pööremiskiiruse otse poolkerade kasvu alusel,“ sõnas Waszek: „Kuigi samas on ka väike vahe, kas kasutada 300 andmeühikut või 2500 nagu meie.“ Viimane on doktorandi arvates peamine põhjus, miks ühendteooriat varem luua ei suudetud. Lõplike arvutuste kohaselt pöörleb planeedi sisetuum miljoni aasta kohta ühe kraadi võrra rohkem kui selle pind. Töörühm kasutas sisetuuma välisstruktuuri analüüsiks 1990-2010 aastatel kogutud 2,497 seismogrammi.  Registreerivate sisetuuma läbivate ning selle pinnal peegelduvate seismiliste lainete erinevate seismograafini jõudmise aegade põhjal on võimalik 90 kilomeetri ulatuses sisetuuma pealmise kihi struktuuri kohta teavet hankida. Seejärel pidi töörühm üldise lainete levimiskiiruse kokku sobitama ida -ja läänepoolkeradel esinevate struktuuri erinevustega. Kui teadlased viimaks seeläbi poolkerasid lahutavad piirid tuvastasid, leidsid nad, et mõlemad nihkuvad aeglaselt sügavusest sõltuvalt ida suunas.  „Sisetuuma pöörlemiskiirust arvutatakse nende piiride idapoole nihkumise ning sisetuuma üldise kasvutempo alusel,“ selgitas Waszek. Välistuuma hangumisel eralduv soojus tagab Maa sisemuse soojuskonveieri pideva liikumise, mis omakorda tekitabki Maa ümber magnetvälja. „Kuna loodetavasti on nüüd Maa sisetuuma pöörlemiskiirusesse viimaks selgus saabunud, saame me edaspidi geodünamo edasisele uurimisele keskenduda,“ loodab geofüüsik.  Kuigi uurimuse tulemused olid tänaseks ka maailmalõpu ennustusi käsitlevale veebilehele jõudnud, ei olevat Waszeki sõnul mõtet sellele tähelepanu pöörata. „Kohe kindlasti ei ole viimaste aastatega hakanud Maa sisetuum miljon korda aeglasemalt pöörlema. Me ei leidnud ühtegi märki sellest, et midagi sellist juhtuks ning seetõttu magnetväli kuidagi nõrgemaks muutuks,“ muigas doktorant.  Töörühma uurimus ilmub ajakirjas Nature Geoscience. 
