Esimene antilaser nägi ilmavalgust
Füüsikute töögrupp on ehitanud esimese antilaseri prototüübi, mis kohertsete valguskiirte eritamise asemel on suuteline neid 99,4% efektiivsusega täielikult kustutama, pakkudes seega lahendusi mitmetele tänapäeva inseneriteadust kummitavatele probleemidele.Viimastel aastatel on uute laserite väljatöötamiseks vajalike alusuuringute käigus pigem juhuse läbi konstrueeritud mitmeid seadmeid, mis ei sobitu traditsioonilise laserikontseptsiooniga enam päris hästi kokku. Nende  kirjeldamiseks sobiliku teooria loomise käigus leidis Yale'i ülikooli töörühm eesotsas Douglas Stone'iga, et teooria kohaselt peaks leiduma ka seadeldis, mis valguse kohertseteks impulssideks muutmise asemel laserivalguse iseennast kustutama paneks.Nüüd on ajakirjas Science ilmunud uurimuse kohaselt teadlased juba vaevalt poole aasta järel ehitanud esimese töötava antilaseri prototüübi. Antilaserit kasutades poolitasid füüsikud sellele langeva laserikiire ning juhtisid tekkinud valgusfrondi ühe millimeetri paksust ränikristalli sisaldavasse öönsusesse. Valguse poolt kristallis läbitav vahemaa määrab, milline lainemuster valguslainete interferentsi tõttu tekib. Kui viimaste laineharjad olid vastasfaasides, kustutasid valguslained teineteist 99,4 % ulatuses ära. Teoreetiliselt on võimalik näitajat kasvatada 99,999%-ni.Kuigi tehnoloogia võimaldab hetkel valgulaineid kustutada vaid ühel lainepikkusel, on võimalik ränikristalli paksust muutes panna seadet neelama mitmete erinevate lainepikkuste valgust. Teatud tingimustel muutub see isegi valgustpeegeldavaks. Seadeldist oleks võimalik kasutada optilistes arvutusseadmetes, kus elektronide asemel kasutataks signaalide edastamiseks pigem valgust. Kuna antilaseri võtmekomponendiks on ränikristall, pakub see võimalust seade otse tuleviku mikrokiipidele integreerida.
