Kuidas aju teab, mis lõhnu nina tunneb?
Toimetas Astra KallasmaaStanfordi teadlased kirjeldavad oma uurimuses uut tehnikat, mille abil on võimalik kaardistada kaugemal asuvate närvide ühendust ajuga. Selle uue tehnika abil õnnestus neil esmakordselt kaardistada rada, mida mööda kulgevad hiirel lõhnasignaalid haistmissibulast (aju osa, kuhu jõuavad kõige esimesena signaalid nina haistmisretseptoritelt) kõrgematesse ajukeskustesse.Bioloogia professori Liqun Luo sõnul saab nende tehnikat kasutada närvisüsteemi mistahes osas. Selle abil võib uurida, kuidas hiire aju töötleb teistest meeleorganitest pärinevat informatsiooni või kuidas aju kontrollib liikumist. Samuti saab seda tehnikat kohandada teistele imetajatele.Närviteede uurimiseks süstisid teadlased hiirte ajudesse kahenädalase vahega kaht erinevat viirust. Esmalt süstiti madalakvaliteedilist viirust hiire kõrgematesse ajukeskustesse, kus see nakatas lähedalasuvaid neuroneid. Esimese viirusega kokkupuute tagajärjel olid need neuronid teisele (fluorestsentspunase värvusega) viirusele vastuvõtlikud, mille tagajärjel sai teine viirus levida kõrgemast ajukeskusest haistmissibulani, levides seega lõhnasignaalidele vastupidises suunas.Seejärel viilutati iga hiire aju umbes 60 õhukeseks viiluks ning igat viilu pildistati mikroskoobi all ning loodi neist 3D mudel.  Avastati, et enamus kõrgematesse ajukeskustesse suunduvaid närviteid, mille abil määratakse ära hiirte kaasasündinud reageerimine kindlatele lõhnadele, pärinevad kõik ühest piirkonnast- haistmissibula tipust. Selle abil on võimalik ka seletada, kuidas hiire aju juhib looma kaasasündinud hirmureaktsiooni kassi või rebase uriini suhtes.Samas neuronite puhul, mis suunduvad ajupiirkondadesse, kus töödeldakse õpitud vastusreaktsioone lõhnadele, on olukord vastupidine. Õpitud vastusreaktsioonidega seotud neuronid paiknevad haistmissibulas hajusalt ning nende suhteliselt kehv organiseeritus võib peegelduda nende  paindlikkuses, mis lubab hiirtel õppida uusi lõhnu kas kartma või pidama ligitõmbavaks.Teadlased avastasid, et iga aju kõrgemas keskuses paiknev neuron saab signaale vähemalt neljalt haistmissibulas paiknevalt neuronilt, millest omakorda igaüks saab signaale suurelt hulgalt lõhnaretseptoritelt. Selline pidev piiramine ja töötlemine aitab seletada, kuidas aju integreerib mitme erineva lõhna informatsiooni.Luo lubab jätkata selle tehnika kasutamist oma uuringutes, et uurida ka teisi hiire aju ja haistmissibula osi. Tema lõppeesmärgiks on mõista, kuidas aju töötleb spetsiifilisi lõhnu.Loe veel:  Cortical representations of olfactory input by trans-synaptic tracing (Nature)
