Elustiil mõjutab meie eluiga rohkem kui geneetika
 Toimetas Katrin Sak  Vanemate eluiga ei määra ilmtingimata veel meie elu pikkust. Palju olulisem on see, kuidas me elame. Nii näitasid Rootsi teadlased ajakirjas Journal of Internal Medicine avaldatud artiklis.    Tihti arvatakse, et väga pikaealiste vanemate järeltulijad elavad samuti pika elu. Siiski näitab uus uuring, et pärilikud tegurid ei mängi eluea pikkuses nii olulist rolli kui eluviisid.    Töös vaadeldi 1913 mehe andmeid. Need, kes ei suitsetanud, tarbisid mõõdukates kogustes kohvi, elasid 50 aasta vanusena heal sotsiaalökonoomilisel järjel, omasid head füüsilist toonust ja kelle kolesteroolitase oli madal, jõudsid suurima tõenäosusega 90-nda sünnipäeva tähistamiseni. Enamikku neist teguritest tuntakse südameveresoonkonna tervise seisukohalt oluliste näitajatena, antud töös näidatakse aga, et nad on olulised ka inimese eluea määramisel. Seda, kui kaua me elame, ei tingi niivõrd geneetika kui nimetatud elustiilitegurite koosmõju. Ehk teisisõnu: iga inimene ise saab mitmeid oma elu pikkust määravaid faktoreid mõjutada. Uuringu tulemus omab tähtsust nii üksikisiku kui ka kogu elanikkonna tasandil.   Uuringud algasid juba 1963. aastal. Mehi uuriti 50 aasta vanusena, mis lõi võimaluse võrrelda 50-aastaste meeste keskmist tervislikku seisundit erinevatel aastakümnetel. Alates 2003. aastast kaasati uuringusse ka naisi. Ajavahemikus 1963-2003 toimunud langus suitsetamises, millega kaasnesid madalamad kolesterooli- ja vererõhunäidud, võiks seletada samal ajal esinenud märkimisväärset vähenemist südameatakkide arvukuses.   Loe lisa: http://www.sciencedaily.com/releases/2011/02/110207112539.htm   
