Soojenev kliima ohustab jääkarude lõunapoolsemaid populatsioone
 Toimetaja Piret Ehrenpreis   Kanadas Hudsoni lahe ääres elavaid jääkarusid uurivaid teadlasi on pannud muretsema igal aastal üha varem sulama kippuv lahejää. Nimelt jääb seetõttu kohalike jääkarude poegimisperioodiks vajalik rasvakogumisaeg üha lühemaks ning juba on tunda ka tagasilööke jääkarupoegade arvus, vahendab Discovery.com.    Emased jääkarud paastuvad pärast poegade sündi nende eest hoolitsemiseks pea neli kuud. Selleks valmistumisel kaevavad nad lumekuhilasse koopa ning ahmivad endasse nii palju toitu, kui vähegi jaksavad, et eesseisvad rasked ajad üle elada. Kui pojad on juba piisavalt suured, siis on emakarud väga altid uuesti oma keha kosutama tormama ning poegi sunnitakse endaga sel retkel merejääle sammu pidama. Vahel sünnib jääkarudel üks, vahel kolm, aga kõige sagedamini kaks poega. Vahel võib aga juhtuda sootuks nii, et kui ema tunneb, et tal ei jätku energiat tiinuse lõpuni kandmiseks, siis tiinus katkeb. See võimaldab minna emakarul taas sööki otsima ning kevade saabudes uuesti paarituda. Vahel juhtub aga nii, et pojad küll sünnivad, kuid näljast kurnatud ema sööb neist ühe või koguni mõlemad ise ära.  Lõunapoolseimad jääkarud ohus Ajakirjas Nature Communications avaldatud uuringus on lähema vaatluse all jääkarude järglaste arv ja tiine emakaru kaal. Teadlastele teeb muret, et mida vähem on emakarudel aega enne poegimist rasva kogumiseks, seda väiksem on tõenäosus, et tema pesakonnast asja saab. Vaatlusaluses piirkonnas, Kanadas Hudsoni lahe läänekaldal, on aga uuringud näidanud, et enne poegimist vajalikku toitumisaega jääb jääkarudel üha kasinamaks.  Tegemist on jääkarude lõunapoolseima levialaga. Igal suvel sulab laht täiesti lahti ning karud tulevad kaldale. Nende organism on otsekui uinunud ning sellises olekus jäävad nad uuesti jää tulekut ootama, et toidulauale lähemale pääseda. Vaatlused on aga näidanud, et jää läheb lahelt igal aastal mõnevõrra varem. See tähendab aga, et poeginud emakarude paast venib üha pikemaks. Näiteks on viimastel suvedel sunnitud jääkarud kaldale tulema kaks nädalat kuni kuu varem kui 1990ndate alguses.   1990ndatel ebaõnnestus poegimine 28 protsendil tiinetest jääkarudest. Teadlaste hinnangul võib tähendada kuu jagu varem maale tulek, et poegade üles kasvatamine ebaõnnestub 40-73 protsendil emastest jääkarudest. Sündinud pesakonnad on aga oodatust oluliselt väiksemad ja nõrgemad. Kui jää peaks aga lahelt minema juba kaks kuud varem, siis on oodata, et poegimine võib ebaõnnestuda 55-100 protsendil tiinetest jääkarudest.   Niisiis on teadalstel tõsine mure, et soojeneva kliima tingimustes ei pruugi Hudsoni lahe läänekalda jääkarupopulatsioon ellu jääda. Ühtlasi on see näide sellest, kuivõrd tundlikud on jääkarud keskkonnamuutustele. 
