Rasedusaegne hommikune kehv olek võib olla päritav
 Toimetas Katrin Sak  Naistel, kelle õed on raseduse ajal kogenud hommikust haiglaselt kehva olekut, tekivad sarnased sümptomid 17 korda tõenäosemalt. Hüperemees on leevendamatu raseduseaegne oksendamine ja iiveldus, mis võib ohustada isegi elu.   UCLA ja Lõuna-California Ülikooli teadlased uurisid hüperemeesi diagnoosiga naiste ema- ja isapoolseid perekondi ning leidsid, et vastava seisundi tekkimine võib olla geneetiline ning naised, kelle õed põdesid raseduse ajal hüperemeesi, kogevad sellist leevendamatut oksendamist 17 korda tõenäosemalt.   Perekondliku hüperemeesi taustaga naised peaksid olema teadlikud, et ka neil võib vastav seisund tekkida. Raseduse esimesel visiidil peaksid arstid naisi leevendamatu oksendamise esinemise osas nende õdedel ja emadel küsitlema, sest antud probleemi kõrge perekondlik taust näitab haiguse võimalikku geneetilist komponenti.   Uurijad jälgisid 650 naist nii geneetilisest kui ka hüperemeesi epidemioloogilisest vaatepunktist. Hüperemeesi diagnoosiga naiste perekondlikku tausta võrreldi selliste sookaaslaste omaga, kellel raseduse ajal leevendamatu oksendamise seisundit ei esinenud. Leiti, et hüperemeesi põdejad omasid enam kui viis korda suurema tõenäosusega õde, kes oli raseduse ajal kogenud sarnaseid sümptomeid. Veel enam, eristades analüüsi käigus hüperemeesi haiguslikku seisundit tõsisest hommikusest oksendamisest, oli risk hüperemeesi tekkeks 17.3 korda kõrgem. Kolmandikul hüperemeesi diagnoosiga naistest esines raseduse ajal sarnaseid sümptomeid ka emal. Kontrollgrupis oli see näitaja vaid 8 %. Uuringutulemused avaldati ajakirjas American Journal of Obstetrics and Gynecology.Loe lisa: http://www.newkerala.com/news/world/fullnews-113155.html
