Mis teeb kliimamõjude hinnangud tinglikuks?
Mart ZirnaskPraeguste majanduslike ja 2080. aasta kliimaolude juures näeks meie maailmajaos majanduskasvu vaid Põhja-Euroopa, ilmnes möödunud nädalal avaldatud analüüsist. Tartu Ülikooli uurijad räägivad, mis sedasorti mudeldamise tinglikuks teeb.Ajakirjas PNAS publitseeritud uurimuses vaadeldi 2010. aasta Euroopa majanduse käekäiku "seitsekümmend aastat hiljem" – kliimaoludes, kus keskmist temperatuuri hinnatakse võrreldes 1970. aastaga 2,5 kuni 5,4 Celsiuse-kraadi kõrgemaks.Mudeldamise põhjal lükkaks kliimamuutus tublisti hoogu Põhja-Euroopa (sealhulgas Eesti) heaolule – eeskätt põllumajanduse arvelt. Kannatajaks oleks aga Lõuna-Euroopa, mille elanikud kaotaksid karmimate stsenaariumide puhul igal aastal kuni 1,4% oma jõukusest. Tervikuna eurooplaste jõukuse kasv lihtsalt aeglustuks, praeguselt kahelt protsendilt aastas vahemikku 1,8-1%. Euroopa sisemajanduse kogutoodang väheneks 20-65 miljardit eurot."Umbes sarnaseid numbreid on varemgi välja toodud. Samas tegelikkuses sellest väga midagi järeldada ei saa," rääkis noor Tartu Ülikooli analüütik Siim Espenberg. Väheseid, kes Eestis kliimamõjude majandusliku mudeldamisega põhjalikumalt tegelenud on.Hispaania analüütikute juhitud uurimisrühm vaatles Euroopa eri regioonide majanduslikku käekäiku kahe madala ja kahe kõrge süsinikdioksiidi-stsenaariumi foonil. Analüüsiti muutusi põllumajanduses, turismisihtkohtade kaardil ja (kliimast tingitud surmade näitel) rahva tervises; samuti hinnati jõgede ja rannikualade üleujutuste tagajärgi.Autorid viitavad, et võrreldes paljude seniste samalaadsete töödega saadi nüüd veidi üksikasjalikum pilt. Kasutatud füüsikalised mudelid tõi tõid klimaatilised erinevused puhuti välja n-ö linnaskaalal ning võimaldasid kokku arvestada ka üksikute kliimamõjude – näiteks tulvavete – majanduslikke tagajärgi. Ehk: kahjuhinnanguid ei tulnud tuletada kirjandusest, nagu mõnedes varasemates töödes. Keskne järeldus, et peamiselt mõjutab kliima põllumajandussektorit, on seejuures varem ilmnenud ka Ameerika Ühendriikides läbi viidud uurimuste põhjal.Ja siiski: hinnangute veapiirid on paratamatult väga suured. Ning mida kitsamaks geograafiliselt minna, seda enam need kasvavad."Nojah, seesama 20-65 miljardit," jätkas Espenberg. "Suures pildis, muidugi, pole miljard siia-sinna oluline. Aga näiteks mõnd väikest riiki või selle osa detailsemalt vaadates võib mingi välismõju prognoosi täiesti nullida. Reaalsuses on isegi kümmet aastat raske ette näha."Ebalev füüsikaKliimamajanduses aitavad seoseid välja joonistada enamasti nn üldise tasakaalu mudelid: korraga vaadeldakse kõigi majandussektorite vahelisi seoseid ja eeldatakse, et turud saavutavad ka uues, kliima mõjul muutunud keskkonnas tasakaalu. Üpris ebamäärased on seni aga ka kliima füüsikalised mudelid. Eelkõige veeauru – peamise kasvuhoonegaasi – tõttu, mille sisaldus atmosfääris kõigub märkimisväärselt juba päevadega."Kuidas püsivamate kasvuhoonegaaside muutus seda mõjutab – see on hästi suur määramatus, mida on raske modelleerida," arutleb Tartu Ülikooli keskkonnafüüsik Marko Kaasik. "Ja kui see ebamäärasus nüüd omakorda majandusse proijetseerida, siis vead kasvavad veelgi."Meretaseme tõusu peab väga ebamääraseks ka valitsustevahelise kliimamuutuste paneel (IPCC) ise – sajandi lõpuks peaks see võrreldes 1990. aastaga olema kasvanud 49-88 sentimeetrit. Samas osundasid PNASis ilmunud töö autorid, et näiteks rannikualade füüsikalised mudelid hõlmavad juba üsna tõepäraselt ka muutuva kliimaga kohastumust – tammide ehitamist, inimeste "toidulaua" teisenemist jne. Ning: neid katseliselt arvesse võttes kahaneski üleujutuste potentsiaalne majanduskahju märgatavalt. "Nojah, rannajoone muutumine on väga hästi tuletatav," räägib Kaasik. "Väga selgelt sõltuv sellest, kui kõrgele veetase tõuseb. See on juba täppisteadus. Ja kuidas siis inimesed oma elamist korrigeerivad – seda on ehk veidi lihtsam ette näha."  Kliima ja rahaLaias plaanis – üldse mingite järeldusteni jõudmiseks –  ei jäägi sedasorti uurimustes üle muud, kui teha posu üsna sirgjoonelisi eeldusi. Nagu ka nüüd: et üleujutuste vältimiseks Euroopas siiski ei ehitata juurde tamme, või et turistid valivad sihtkohti ainult ilma järgi. Aga tähelepanuta jäid ka võimalikud muutused ookeanikonveieris (mis Põhja-Euroopat hoopis jahutama võiks asuda) või bioloogilises mitmekesisuses ja sellega seotud majandussektorites."Muidugi – kui Põhja-Euroopas sademeid rohkem on, kasvavad põllul taimed paremini. Põllumajandus võidab," arutleb Marko Kaasik. "Aga teisest küljest, näiteks okaspuudele mõjuvad soojad talved hukatuslikult. Nii et selline metsamajandus nagu Põhja-Euroopas seni olnud on, karmide stsenaariumide puhul ilmselt enam ei toimi."Mudelite suhtelisuse tõttu eelistavad paljud teadlased kliimamuutuste tagajärgi pigem üldse mitte rahaliselt mõõta. Aga – nagu osundab ka Espenberg – poliitika nende numbriteta ei saa.  "Tundub, et see on siiski parem kui mitte midagi," mõtiskleb Kaasik. "Ühiskonda mõjutab kliima ikkagi põhiliselt majanduse kaudu. Tuleb lihtsalt anda aru, et see ettekujutus pole absoluutne."       Veeauru kaardistamine: mida tumedam hall, seda kuivem õhk. SSEC Global Composite Images   Euroopa kliima ja majandusViit regiooni, sealhulgas Briti saari hõlmanud uurimuses paigutati Eesti koos Rootsi, Soome, Läti ja Leeduga Põhja-Euroopasse. Analüüsidest ilmnes, et:■ Temperatuur kasvaks aastaks 2080 teistest piirkondadest vähem ookeanilise kliimaga Briti saartel.■ Sademeid lisanduks võrreldes vahemikuga 1961-1990 kõikjal peale Põhja-Euroopa ja Kesk-Euroopa põhjaosa.■ Põllumajanduses võidaksid lisaks Põhja-Euroopale (saagikuse kasv 52%) ka Briti saared. Uutes oludes on ka neil saagiperioodid pikemad. Murelik seis saab samas olema neil Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikidel, kus keemilisi väetisi kasutada ei tohi.■ Üleujutuste mõju suureneb samuti kõikjal peale Põhja-Euroopa, kus kevadist lumevett vähemaks jääb.■ Rannikuüleujutustest ohustatute arv kasvaks kogu Euroopas 1995. aasta 36 000lt kuni 5,5 miljonini – eeldusel, et mingeid ettevaatusabinõusid ei tarvitata.■ Turismis kaotab põgusalt üksnes Lõuna-Euroopa, mujal kasvab ööbimiste arv kuni neljandiku, süstides kogu maailmajao majandusse juurde 4-18 miljardit eurot.Vaata veel:Physical and economic consequences of climate change in Europe (PNAS, jaanuar 2011)
