Teadlased sünteesisid hiigelmolekuli
 Toimetas Katrin Sak  Keemikute aastatepikkuseks unistuseks on olnud biomolekulidele sarnase suuruse, kuju ja struktuuriga molekulide valmistamine. Zürichis tegutsevat rahvusvahelist uurimisrühma saatis edu ja neil õnnestus sünteesida tänaseks teadaolevalt suurim makromolekul.   Lihtne on ehitada üles pika ahelaga molekule, lükkides väiksemaid üksteise otsa. Seevastu kindla kolmedimensionaalse struktuuri ja stabiilse kujuga molekulide konstrueerimine on teadlastele siiani osutunud lahendamatuks ülesandeks. Hoolimata sellest, et looduse jaoks on see rutiinne tegevus. Molekuli pikkus üksi ei anna talle veel õiget kolmedimensionaalset kuju ehk sellise polümeeri valmistamiseks ei piisa monomeeride lihtsast kinnitamisest üksteise otsa, kolmedimensionaalsed takistused võivad olla liiga tugevad.    Ülesande lahendamiseks said teadlased inspiratsiooni looduselt endalt, vaadeldes puu kasvu. Väheseid hargnemisi kandvad monomeerid liideti lineaarselt kokku ja nii moodustus nn puutüvi. Lähteainena kasutati metüülmetakrülaati. Selline polümeeri selgroog koosnes keskmiselt 10 600 korduvast ühikust, mille mõlemas otsas olid nn kõrvalvõsusid andvad amiinid. Nelja kasvufaasi tulemusena saadi ühend, mille molekulmassiks mõõdeti 200 miljonit Daltonit ja diameetriks 10 nanomeetrit.    Igas reaktsiooniastmes toimusid loendamatud harunemised ning sellise järkjärgulise konstruktsiooni tulemusena omandas sünteesitud hiigelmolekul endale vastava kuju ja struktuuri. Molekuli ülesehitamine viidi läbi väga kõrge täpsusega, valides sobivaimad reaktsioonitingimused.    Sellised sünteetilised hiigelmolekulid võivad tulevikus leida rakendust meditsiinis. Samas pakub saadud ühendi edasine modifitseerimine huvitavat mängumaad ka uute omadustega materjalide valmistamiseks.    Loe lisa: http://www.physorg.com/news/2011-01-giant-molecule.htmlja Angewandte Chemie 17. jaanuar 2011. 
