Vererakkude areng on keeruline ja kompleksne
 Toimetas Katrin Sak  Iga päev saab väikesest hulgast tüvirakkudest alguse umbes 200 biljonit uut vererakku. Seniajani oli suhteliselt vähe teadmisi, miks ja kuidas areneb üks rakk kindlaks lümfotsüüdiks, teine punavererakuks ja kolmas veel mingiks muuks vereraku tüübiks. Et sellesse protsessi selgust tuua ja neid mehhanisme paremini mõista, võeti ette uuring, mille käigus tehti kindlaks kompleksne süsteem, mis vereraku saatuse määrab. Uuringu tulemused ilmusid ajakirja Cell  21. jaanuari numbris.   Leiti, et vereraku arengu suuna määravad üheskoos paljud transkriptsioonifaktorid - need on spetsiaalsed valgud, mis lülitavad erinevaid geene sisse ja välja.  Eelnevates töödes vaadeldi selliseid faktoreid ühe kaupa. Antud uuring käsitles aga paljude erinevate transkriptsioonifaktorite olemasolu ja regulatsiooni kogu vereraku arengu vältel. Selline töö näitas, et tegemist ei ole mitte lihtsa protsessiga, vaid erinevad tegurid on vastastikku tihedalt seotud ja kontrollivad vererakkude arengut üheskoos ja komplekselt.   Vaadeldi muutusi umbes 20 000 geeni avaldumises erinevate vererakkude küpsemisprotsessi vältel. Teatud väike osa geene avalduvad vaid ühes kindlas rakutüübis, samas teised geenid on olemas paljudes erinevates arenguastmetes olevates rakkudes. Siiski on nende avaldumistasemed seejuures erinevad. Mõned geenid on sisse lülitatud tüvirakkudes ja nende toimimine lülitatakse välja raku kindlates arengustaadiumides, teised geenid on olulised veel hilisemateski küpsemisjärkudes. Uuringus tehti kindlaks umbes 80 % sellistest geenimustritest, kusjuures iga vereraku tüüp omab oma kindlat geenimustrit.   Geenide toime uurimine tervete vererakkude arengus annab teadlastele olulist infot ka verevähi tekke edasiseks käsitluseks. Leukeemiarakkudel esineb küpsemisprotsessis probleeme, rakkude valmimine on mingil põhjusel peatunud kohas, mida normaalsete vererakkude arengus ei eksisteeri.   Vaata lisa: http://www.sciencedaily.com/releases/2011/01/110120124957.htm 
