Miks merihobukesel on kõver kael
Toimetas Priit EnnetMerihobuke on üks kummaline loom. Hobuse pea, punnis kõht ja keerdus saba. Õigupoolest on raske uskudagi, et ta tegelikult on kala. Nüüd on teadlased hakanud natuke paremini mõistma, miks tal selline ebatavaline välimus on: vähemalt osaliselt ikka selleks, et paremini saakloomi kätte saada. Belgias asuva Antverpeni Ülikooli bioloog Sam Van Wassenbergh ja ta kolleegid on uurinud merihobukese keha matemaatilist mudelit ja võrrelnud seda merihobukese lähedase, kuid sirge kujuga sugulase merinõela kehamudeliga. Mudelist tuleb välja, et merihobukese kaela ehitus võimaldab tal pead kiiresti ette sirutada ja näiteks mööda ujuva kreveti suhu napsata. Merinõela pea nii kiiresti nii kaugele ei küüni ja temal tuleb leppida lähemal liikuvate saakloomadega. Wassenberghi arvutused näitavad, et tänu pea ja kaela kujule suureneb merihobukese saagipüügipiirkond viiendiku võrra. Suhteliselt aeglaselt liikuva merihobukese jaoks on iga millimeeter tähtis. Vaata veel: How the seahorse gained its shapely body (New Scientist)
