Söepõlengute mürgine tuhk hoogustas liikide hukku
Toimetas Priit EnnetPõlevatelt kivisöeväljadelt õhku paiskunud tuhk võis olla permi ajastu suure väljasuremistelaine üks põhjusi. Kanada Calgary Geoloogiakeskuse teadlase Stephen Grasby juhitud uurimisrühm on leidnud Põhja-Kanadast permi ladestust imepisikesi kerakesi, mille sarnaseid tekib just kivisöe lahtisel põlemisel. Tavalises metsatulekahjus selliseid osakesi ei teki. Grasby oletab, et Siberis pursanud suured vulkaanid võisid sealsed söevarud põlema panna, nii et atmosfääri paiskus suur hulk tuhka. Meie ajal püütakse soojuselektrijaamade korstnates need niinimetatud lendtuha osakesed suitsust välja filtreerida, sest nad sisaldavad rohkesti kroomi ja muid mürgiseid metalle. Ka Grasby ja ta kolleegide uuritud kivimiproovides oli kroomisisaldus kõrge. Selle põhjal võib oletada, et permi ajastul süttinud kivisöeväljade lendtuhk mürgitas ookeane ja mageveekogusid ning aitas seeläbi massilisele väljasuremisele kaasa. 251 miljoni aasta eest hävis umbes 96 protsenti kõigist mereolendite liikidest ja 70 protsenti maismaaliikidest. Seda, et söepõlengutel oli ammuses katastroofis oma osa, on seni vaid oletatud. Vaata veel: Did coal fires contribute to biggest extinction ever? (New Scientist)  Vastab Stephen Grasby Kõigepealt, niivõrd suured vulkaanipursked ning söebasseinide süttimine oleks kindlasti põhjustanud mitmeid sekundaarseid faktoreid, mis oleks kõik viinud massilise väljasuremiseni. Kuidas erinevad liigid nendele reageerinud oleks? Ma kujutan ette, et mereloomadele oleks hapnikupuudus ning süsiniku üleküllus saatuslikuks saanud, aga kuidas on lood teistega?Nagu sa mainisid, on tõepoolest hapnikupuuduse ja süsiniku taseme tõusu võimalike mõjude üle üpris suur diskussioon olnud. Meie töö näitab lisaks sellele, et õhku paiskuv tuhk oleks keskkonna mürgiste metallidega üle kallanud. See oleks kõrgemad eluvormid veelgi suurema surve alla pannud. Samal ajal oleks see aga väetanud erinevaid mikroskoopilisi eluvorme, mis oleks omakorda tekitanud hiiglasliku vetikate õitsemise. Kord kõdunema hakanuna oleks need hapnikupuudust veelgi suurendanud, rääkimata sellest, et vetikad oleks ookeanipõhja pimedusega katnud. Maapinnal valitses enam-vähem tuumatalv! Atmosfääri paiskunud tuhk takistas suuresti nii nähtava valguse maapinnale jõudmist, kui ka kiirguse maapinnalt tagasipeegeldumist. CO2 kõrgendatud tase võimendas samal ajal kasvuhooneefekti kordades, selle kohta on ka üpriski häid tõendeid. Vabanenud SO2 hakkas samal ajal osoonikihti hävitama, põhjustades samal ajal nii kõrgendatud ultraviolettkiirguse taset ning tekitades samal ajal ka happevihmu. Samas on ka teada, et lendtuhk on äärmiselt radioaktiivne, mille tulemusi on ka sütt kasutavate elektrijaamade lähistel elavate inimeste näol näha. (Muutub tõsiseks). Alates sellest, kui erinevad katastroofiteooriad moodi läksid, on ka Permi väljasuremise põhjusteks pakutud peaaegu kõike – alates asteroididest kuni seletamatu globaalse kliimajahenemiseni. Kas Sa arvad, et käesolev uurimus on lõpuks stardipakk nende lõplikuks kummutamiseks? See on lihtne. Üksikule katastroofilisele sündmusele ei ole kunagi väga palju toetust jagunud – ajastule vastavat meteoriidikraatrit ei ole kunagi leitud. (Naerab). Kuigi seda on mitmeid kordi välja pakutud. Üha enam mõistame me aga, et väljasuremise ajal hakkasid mitmed asjad korraga kukkuvate doominokividena valesti minema. Vulkaanide poolt hiigelkogustes õhku paisatav CO2 põhjustas globaalset soojenemist, mis viis ookeanides hapnikupuuduseni. Samas purskasid aga vulkaanid piirkonnas, kuhu oli eelnevate sajandite jooksul moodustunud suured söelademed ning orgaanilise päritoluga settebasseinid. Need kõik oleks vulkaanipursete käigus süttinud ning veel rohkem CO2-te ja kasvuhoonegaase atmosfääri paisanud. Kõik võimalikud tänapäeval vaadeldavad tagajärjed tunduvad toetavat seega kontseptsiooni, mille kohaselt põhjustasid massilise väljasuremise mitmed paralleelselt toimivad erinevad faktorid korraga. Mida järgmiseks? Ma arvan, et me peame ikkagi kõigepealt lõplikult arusaama, millised sündmusteahelad globaalselt aset leidsid. Kuid samas mitte samal ajal ära unustama, kuidas need veel omakorda seotud olid ning mida väljasuremise peapõhjusteks ikkagi pidada saab. Näiteks, mis oleks siis juhtunud, kui vulkaanipursked ei oleks toimunud piirkonnas, kus olid rikkalikud söelademed. Kas grandioosne väljasuremine oleks ikkagi toimunud? (Jääb mõtlikuks). Seega on see üks uurimuse tahkudest, mida oleks kindlasti mõttekas meelde jätta? Jah! Kuigi söelademete süttimisest on kogukonnas ka eelnevalt juttu olnud, pole sellest seni reaalseid jälgi leitud. Kuigi, me oleme alati teadnud, et toonasel ajastul tekkinud söevarud on teiste ajastutega peaaegu olematud. Lisaks sellele on märkimisväärsed ka lendtuha mürgised efektid, mida ei ole varem eriti arvesse võetud, kuid mis samal ajal lisasid Maa ökosüsteemile veelgi rohkem survet. Tavainimesele on muidugi huvitav mõelda, millised katastroofilised tingimused kord Maal valitsesid, mis viisid peaaegu kõikide eluvormide hukkumiseni. Siiski tõestab see samas meie planeedi jonnakust erinevatest ekstreemsetest tingimustest taastumiseks! Küsis Jaan-Juhan Oidermaa
