Vanemaealised inimesed on emotsionaalselt intelligentsemad
 Toimetas Katrin Sak  Kuuekümnendates eluaastates inimesed on kaastundlikumad kui kahe- või neljakümnendates aastates täiskasvanud. Vananemise üks positiivseid aspekte on tõepoolest see, et inimesed saavad targemaks ja elukogenumaks. Nii näitab uuring, mis avaldati ajakirjas Psychology and Aging.   California Ülikoolis läbiviidud uuring näitab, et vanemad inimesed näevad stressirikastes situatsioonides rohkem positiivseid külgi kui nooremad ning suudavad väärtustada ka väiksemaid õnnestumisi. Töö tulemused toetavad teooriat, et emotsionaalne intelligentsus ja kognitiivsed oskused (või mõtlemisvõime) võivad kuuekümnendates eluaastates paraneda. See annab vanemaealistele eelise nii isiklikes suhetes kui ka töökohal.   Töörühma juhi psühholoog Robert Levensoni sõnul näib üha enam, et hilisema elu mõte keskendub sotsiaalsetele suhetele ja hoolivusele. Evolutsioon näib olevat seadnud meie närvisüsteemi nii, et vananedes on meil optimaalsed võimalused inimestevaheliseks suhtluseks ja kaastunnet eeldavateks tegevusteks.    Töö käigus viidi läbi uuringute seeria, mis käsitles emotsionaalsete vastuste muutumist vananemisel. Üks uuring hõlmas 144 20-60 aasta vanust inimest, kes vaatasid neutraalset, kurba ja võigast filmiklippi. Vanemad inimesed olid parimad negatiivsete stseenide interpreteerimisel positiivses valguses, kasutades nn positiivse ümberhindamise tehnikat, toetudes seejuures tugevalt oma elukogemustele ja õppetundidele. Kahekümnendates ja neljakümnendates aastates inimesed suutsid paremini tähelepanu ebameeldivatelt stseenidelt eemale juhtida.    Uuringust järeldati, et vanemad inimesed suudavad paremini sotsiaalselt seotuks jääda ja kasutavad stressi tekitavate olukordadega hakkama saamiseks rohkem positiivset ümberhindamist, selle asemel, et elukvaliteeti parandada võivatest situatsioonidest eemalduda.  
