Vähe D vitamiini, rohkem vastsündinute hingamisteede haigusi
 Toimetas Katrin Sak  Madala D vitamiini tasemega vastsündinutel on suurem risk haigestuda hingamisteede nakkustesse ning omada varases lapsepõlves nohisemisi ja hingeldust. Seos vitamiin D ning nohisemise ja hingeldamise vahel seisneb enamasti haigestumises hingamisteede infektsioonidesse. Kuigi D vitamiini seostatakse tavaliselt tema rolliga inimese arengus ja tugevate luude tekkes, näitas hiljutine uuring, et sel ühendil on kriitiline osa ka immuunsüsteemis.    Antud töös analüüsiti Uus-Meremaa astma- ja allergiauuringu andmeid, kus Wellingtoni ja Christchurchi linnades jälgiti enam kui 1 000 last. Uuringus osalevate laste elu vaadeldi nende esimesel viiel eluaastal. Ülevaate tulemused näitavad, et mida madalam on vastsündinute 25OHD tase, seda kõrgem on nende kumulatiivne risk nohisemise ja hingelduse tekkeks vastava perioodi jooksul. Mingit seost 25OHD tasemete ja viiendaks eluaastaks meditsiiniliselt diagnoositud astma vahel ei leitud. Mõned eelnevad uuringud on näidanud, et eriti kõrged D vitamiini tasemed võivad suurendada lastel allergiate riski, antud uuring sellist seost aga ei täheldanud. Väga vähesed uuringus osalenud lapsed võtsid lisandeid, nende D vitamiini staatust määrati peamiselt kokkupuutest päikesevalgusega.   Uuringu tulemused ei tähenda, et D vitamiini tasemed oleksid astmaatikutele ebaolulised. Tõenäoliselt on erinevusi selles, mis põhjustab astmat ja mis põhjustab juba olemasoleva astma ägenemist. Kuna hingamisteede infektsioonid on kõige tavalisemaks astma ägenemise põhjuseks, siis on võimalik, et D vitamiini lisandid võivad selliseid hooge ennetada, eriti sügisel ja talvel, kui vitamiin D tasemed langevad ja vastavad ägenemised on tavalisemad.    Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Pediatrics.  
