Kukkumine on vanemaealistele sama ohtlik kui insult või südameatakk
 Toimetas Katrin Sak  Vanemate inimeste tervishoiu regulaarseks osaks peaks olema kukkumiste uurimine ja nende vältimine. Kukkumiste ennetamiseks mõeldud programmides on kindel koht vastavatel füüsilistel harjutustel.    Hiljuti avaldati ajakirjas Journal of the American Geriatrics Society Ameerika ja Briti Geriaatria Ühingu vastavasisulised soovitused. Artikli kokkuvõttes tõdetakse, et kukkumised on üks vanemaealiste sagedasemaid terviseprobleeme, mille tagajärjel võib inimene kaotada võime saada iseseisvalt hakkama. Võttes arvesse kukkumiste sagedust ja tagajärgi, tuleb neid käsitleda sama ohtlike terviseprobleemidena nagu südameatakid ja insuldid.    Arstid ja tervishoiutöötajad peaksid vanemaid patsiente küsitlema nii hiljutiste kukkumiste osas kui ka ebakindluse suhtes kõndimisel. Jälgida tuleks võimalikku lihaste nõrkust, tasakaaluhäireid ja vererõhu langust patsiendi püstiasendis. Probleemide ilmnemisel on oluline sekkuda.  Sekkumine võib tähendada füüsiliste harjutuste soovitamist, mis parandavad tasakaalu, kõnnakut ja tugevust; muutusi, et alandada kukkumiseriski nii kodus kui ka igapäevatoimetustel; aju tööd mõjutavate ravimite vähendamist, sh antidepressandid ja unerohud; ning vajadusel vererõhu tõstmist ja südametöö ja rütmihäirete parandamist.    Kõige efektiivsem viis ennetada vanemaealiste kukkumisi on rakendada samaaegselt erinevaid sekkumisstrateegiaid koos. 
