Britid lõid linnugripile resistentse kana
     Toimetaja Piret Ehrenpreis  Britid on loonud esimesed geneetiliselt muundatud kanad, kes ei levita linnugrippi. Ühtlasi tõestab see, et geneetilise muundamise teel on võimalik muuta koduloomad viiruslikele haigustele resistentseks, vahendab BBC. Teisalt tekitab aga eetilisi ja filosoofilisi küsimusi, mis vähemalt briti talumeeste silmis seavad meetodi praktikas rakendamise esialgu kahtluse alla.  Teadlased siirdasid kanadele kunstliku geeni, mis kandis tillukese osa linnugripi viirusest kanade rakkudesse. Tulemuseks oli see, et linnud küll nakatusid, kuid said haigusest jagu ilma, et oleks seejuures teisi kodulinde nakatanud. Teadlaste sõnul on nende loodud geneetiline modifikatsioon ohutu nii lindudele kui ka inimestele, kes hiljem linde söövad.  Edinburghi ülikooli professor Helen Sang ütles, et geneetiline muundamine on ilmselt palju tõhusam viis loomade haiguste eest kaitsmiseks kui vaktsineerimine. Põhjuseks tõi ta tõsiasja, et muundatud geen töötab ka siis, kui viiruse tüvi muutub.    Kuna sama tehnikat kasutades on teadlaste sõnul võimalik loomi kaitsta ükskõik millise haiguse eest, siis ongi eesmärgiks võetud arendada välja loomad, kes on viirushaigustele resistentsed.   Cambridge'i ülikooli teadlane Laurence Tiley, kes oli uuringu kaasautor, ütles, et  geenitehnoloogia tööriistad võimaldavad viia toodangu poolest üliefektiivseks aretatud loomadesse uusi geene, mis looduses sellisel kujul küll ei eksisteeri, kuid põhinevad teadlaste viiruste molekulaarbioloogiaalastele teadmistele. Nii saab võtta sihikule kindlad viirused ning pidurdada nende paljunemist.  Pikemas perspektiivis võiks selline tehnoloogia suurendada teadlaste hinnangul toidutoodangut ning alandada selle hinda.  Professor Sangi sõnul on sel laiemas plaanis otsene mõju ka inimese tervisele. Mida vähem loomi kannab viirusi, seda väiksem on tõenäosus, et need võiksid kunagi muunduda inimesi ohustavateks viirusteks, mis võiks põhjustada uusi pandeemiaid.  Briti Linnukasvatajate Kogu esindaja Peter Bradnock jäi siiski teadlaste avastusest kuuldes vaoshoituks. Tema sõnul kulub veel pikki aastaid, et läbi viia põhjalikumaid uuringuid, mis kinnitaks, et teadlaste meetod ei kujuta tõepoolest ka pikema aja vältel loomadele ega ka inimestele ohtu. Alles siis võiksid toidutootjad hakata selle kasutusele võtmisele mõtlema. Ka mitmed briti talumehed on avastuse suhtes skeptlised. Nende sõnul oleks igal juhul arukam loomade eest paremini hoolitseda, et vältida nende haigestumist, mitte asuda geenitehnoloogia abil nende immuunsust mõjutama.
