Aasta inimese teened
Olles kunagi olnud võimetud vastu astuma personaalsele või kultuuri pihta käivale ebaõiglusele, tunnevad tänapäeva inimesed kasvavat võimu taolise olukorra suhtes pahameele väljendamiseks ja omavad tööriistu muudatuste teostamiseks ja organiseerumiseks. Umbes sellise mõtte leiab ReadWriteWebi blogist seoses sotsiaalse meedia trendidega. Tsiteerimise põhjenduse võib kokku võtta järgnevalt – kuna Assange ei saanud ja sai hoopiski Zuckerberg.Zukerberg sai ajakirja Time kaanele koos märgukirjaga "aasta inimene", kuna olevat viimase kolme ja poolesaja päeva sees oluliselt mõjutanud, kuidas inimesed käituvad. Sellega on kergem mitte nõustuda ja juhindudes alguses välja öeldud mõttest astuks ebaõigluse vastu välja. Wikileaksi Julian Assange'i kehastatud andmelekke mõjud on palju intensiivsemad ja tungivad rohkemate ja võiks isegi öelda, et mõne koha pealt olulisemate inimeste teadvusesse. Vähemalt vaadates kuidas on olukorrale reageerinud maailma riigijuhid ja jõuorganid. Ei mäleta, et neid oleks juba aastaid enam-vähem sama asja teinud Facebook eriti erutanud.Muuseas, Assange'i mõju hindas olulisemaks ka absoluutne enamus Time'ile aasta inimese suhtes nõu andnud avalikkusest. Praktiliselt Eesti rahvaarvu jagu hääletajate edetabelis oli Assange esimesel kohal. Zuckerberg asus tagapool nii Türgi peaministrist, Lady Gagast, Barack Obamast kui Steve Jobsist, rääkimata Tšiili kaevuritest ja nn töötust ameeriklasest. Paistab, et Zuckerbergi olulisust ei märganud enamus hindajaid peale vähem kui 1,5% arvajatest ja ajakirja enda toimetuse. Kohane on oletada, et Time teeb siin sama mida Visa, MasterCard, PayPal, eBay ja veel mõned ehk üritavad olla poliitiliselt korrektsed.Aga järsku on neil ikkagi õigus Facebooki mõju asjus inimeste igapäevase elu olemusele. Kui uskuda Gartneri uuringut, siis viie aasta pärast on iga kümnes suhtlusvõrgu "sõber" mitte-inimene. Täpsemalt on selleks mõni automaatne tarkvaraagent ehk bot, mis püüab inimese kohta andmeid kogudes tema jaoks meeldiv olla. Kuna lähiajal pidavat Facebooki kasutajal olema keskmiselt 500 "sõpra", siis selle arvutuse järgi on neist viiskümmend mitte-inimesed.Seejuures, kui püüate mõne neist tõrjuvalt ära-sõbrastada, võivad need sõbrad sulle kätte maksta. Umbes nagu juhtus ühes Ameerika ettevõttes, milles töökaaslase kustutamine Facebooki sõprade nimistust päädis diskrimineerimise süüdistusega. Ja töökohal "diskrimineerimise" sõna töövaidluskomisjoni lauale tõstmine võib lõppeda süüdistatava vallandamise ning kuluka kohtulooga. Seetõttu soovitavatakse personaliosakondadel luua täiendavaid Facebooki kasutamist puudutavaid reegleid uut tüüpi olukordades orienteerumiseks.Facebooki sõpru on hakatud ekspluateerima ka teistsuguste sotsiaalsete probleemide puhul. Näiteks jäi keegi Melanie Beacham hätta 362 dollari tasumisega autoliisingufirmale. Tasumata arve pärast mures liisingupakkuja otsustas klienti motiveerida, edastades võla inkassofirmale, kes omakorda saatis kellegi Jeff Happenstance'i nime all Melanie Facebooki sõpradele ja pereliikmetele imeliku sisuga sõnumeid. Olukord muutus küllaltki piinlikuks ja Melanie pöördus abi saamiseks juristi poole, kes tõdes, et tegemist on pea-aegu seadusevastase tegevusega. Nimelt ei tohi võlanõudjad meedia vahendusel kliente mustata. Aga täna on reguleerimata, kuidas käsitleda sarnaseid isiku vastaseid diversiooniakte uues sotsiaalvõrgustiku loodud meedias. Tulevikus võib seda teha näiteks ka mitte-inimene. Selles suhtes on Zuckerbergil teene olemas. 
