Seened ja bakterid hoiavad ürgmaalingud erksad
Toimetas Priit EnnetTeadlased on välja selgitanud, miks Lääne-Austraalia Kimberley piirkonna tuhandete aastate vanustel kaljumaalingutel värvid ikka veel nii erksalt säravad: taieseid katab õhuke bakterite ja seente kiht. Värvilisi pigmentaineid sisaldavad olendid on pildipinnal elanud ja värvi rolli täitnud arvatavasti väga palju põlvkondi. Bradshaw kaljumaalingud on vähemalt 17 tuhat aastat vanad, aga mõnedel hinnagutel võib nende iga küündida lausa 70 tuhande aastani. Erinevalt teistest Austraalia ürgpiltidest on need erksad ja kontrastsed, ehkki avatud tuulele ja vihmale ning arvatavasti kordagi üle värvimata. Rühm teadlasi eesotsas Queenslandi Ülikooli professori Jack Pettigrew'ga on nüüd kaasaskantavate digitaalsete mikroskoopide abil värvikihti uurinud ja avastanud, et algsed värvained on ajapikku asendunud pigmente sisaldavate seente ja bakteritega. Tavaliselt kipuvad ju mikroorganismid pigem vanu kunstiteoseid rikkuma, aga Bradshaw kaljumaalingutel on neist teadlaste sõnul saanud elav värv. Pettigrew ja ta kolleegid kavatsevad nüüd DNA analüüsi abil täpsemalt selgeks teha, milliste liikidega tegu on ja millised on nende omavahelised suhted. Selgitust vajab ka küsimus, kuidas värvilised mikroorganismid on aastatuhandeid algse värvilaigu piires püsinud ega ole sealt laiali levinud. Bradshaw maalingud on nimetatud 19. sajandil elanud kohaliku elaniku Joseph Bradshaw järgi, kes need Austraaliasse sisserännanud rahvastiku jaoks avastas. Aborigeenid ise tunnevad neid Gwion Gwioni nime all. Pildi parem pool on suurendus ühest vasaku poole piirkonnast (valge joon vastab ühele millimeetrile).Vaata veel: Bacteria and fungi keep some ancient Australian rock art colors vivid (PhysOrg)
