Seikluste otsinguga seotud geen ja suurem seksuaalpartnerite arv
 Toimetas Katrin Sak  Miks mõned meie hulgast otsivad pidevalt seiklusi, on truudusetud ja petavad? Põhjus võib peituda geenides, näitas hiljutine Binghamtoni Ülikoolis läbiviidud uuring. Pikem dopamiini retseptori D4 geen võib liiderlikkuse riski kahekordistada. Sellist petmiste suhtes altimaks tegevat geenimuutust omavad meie hulgast umbes pooled.    DRD4 geeni kindla variandi omamine seostub tõenäosemate truudusemurdmiste ja üheöösuhetega. See seiklusotsingutega seotud geen on vastutav ka alkoholi- ja hasartmängusõltuvuse eest. Geen mõjutab aju keemiat ja seejärel inimese käitumist.    Läbiviidud uuringus vaadeldi vabatahtlike osalejate eelnevat seksuaalset käitumist ja DRD4 genotüüpi. Selles seiklusotsingutega seotud geenis avastati variatsioon, mis seostus juhusuhetele altima käitumisega. Pikemate geenialleelidega isikud on riskikäitumisele tunduvalt vastuvõtlikumad ja jäävad palju lihtsamalt nõusse üheöösuhetega, olles umbes kaks korda  truudusetumad. See omadus on pärilik ehk kui vanemad omavad vastavat geenivarianti, on see olemas ka lapsel. Kui meie aju on stimuleeritud olekus (alkohol, lennukihüpped, seks jms), vabaneb dopamiini, mida tuntakse ka heaolu- ja õnnetunde tekitajana. DRD4 geenimuutust omavad inimesed vajavad selliseid stiimuleid rohkem.    Kindlasti ei tohiks uuringu tulemustest lähtuvalt teha järeldust, et kõik DRD4 geenimuutust kandvad isikud on petised ja truudusetud. Olulisel kohal on kasvatus, kogemused ja kultuur. Seega mitte iga geenimuutusega inimene ei ole veel liiderdaja ja vastupidi, iga truudusetu seiklusotsija ei kanna vastavat muutust oma genotüübis. Veel enam, seiklushimu ja riskikäitumine võivad funktsioneerida täielikus sõltumatuses armastusest.    Uuringutulemused püstitavad hulgaliselt edasisi küsimusi. Kas ravimid mõjuvad geenivarianti omavatele ja mitteomavatele inimestele sarnaselt? Kas kaasat peaks vastava geenivariandi suhtes testima tõttama? Seda on võrreldud isegi suguhaigusteanalüüsiga, kus haiguste asemel testitakse ausust. Siiski, inimese kombeid ja käitumist kõrvalt jälgides on võimalik lihtsalt mõista, kas kaaslane on truudusetu või mitte. Kui ta on olnud seda minevikus, on ta seda väga tõenäoliselt ka tulevikus. Vastava geenimuutuse omamist võib aga käsitleda ka evolutsioonilise eelisena saada rohkem lapsi.    Vaata veel http://abcnews.go.com/Health/scientists-discover-gene-responsible-cheating-promiscuous-sex-habits/story?id=12322891 
